Vikipeedia

Vitamiinid: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Mariina (arutelu | kaastöö)
24 052 muudatust
Resümee puudub
PResümee puudub
3. rida:
{{keeletoimeta}}
{{toimeta}}
'''Vitamiinid''' on väga erineva struktuuriga [[orgaaniline ühend|orgaaniliste]] [[bioaktiivne ühend|bioaktiivsete]] [[biomolekul]]ide rühmad ja asendamatud [[mikrotoitaine]]d, mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalikud valdava enamiku [[organism]]ide pea kõikide [[füsioloogilised protsessid|füsioloogiliste protsesside]] toimimiseks.
 
Vitamiinid avastas [[Tartu Ülikool]]is töötav [[arst]] [[Nikolai Lunin]] [[1880]]. aastal.<ref>[[H. Jänes]], H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kirjastus [[Valgus]], [[Tallinn]], lk 599, [[1970]], trükiarv 40 000, hind [[rubla|rbl.]] 1.85</ref>
 
Termini 'vitamine' võttis [[1912]]. aastal kasutusele poola päritolu [[Ameerika Ühendriigid|USA]] [[biokeemik]] [[Kazimierz Funk]]. Termin on aja jooksul arenenud ning tänapäeval on vitamiine raske üheselt ja ammendavalt defineerida.
 
Enamik vitamiine janing vitamiinirühmade [[vitameer]]e ningja [[isomeer]]e (sealhulgassh fotoisomeere) on ka [[antioksüdant|antioksüdandid]], [[prohormoon|prohormoonid]], [[eelvitamiinid]], [[hormoonid]] ([[retinoidhormoon]]id ja [[Kaltsiferoolid|D-vitamiini]] hormoonvormid), [[kasvufaktor]]id, [[kasvuregulaator]]id, [[koensüümid]], [[kofaktor]]id, [[kromoproteiinid]], [[metaboliit|metaboliidid]], [[prooksüdant|prooksüdandid]], [[ravimpreparaat|ravimpreparaadid]], [[toidulisaained]], [[vitamiinipreparaadid]] (sh [[söödalisandid]]) ja nende sünteetilised [[derivaat|derivaadid]] aga ka [[antivitamiinid]] ja [[vitamiinilaadsed biomolekulid]].
[[hormoonid]] ([[retinoidhormoon]]id ja [[Kaltsiferoolid|D-vitamiini]] hormoonvormid), [[kasvufaktor]]id, [[kasvuregulaator]]id, [[koensüümid]], [[kofaktor]]id, [[kromoproteiinid]], [[metaboliit|metaboliidid]], [[prooksüdant|prooksüdandid]], [[ravimpreparaat|ravimpreparaadid]], [[toidulisaained]], [[vitamiinipreparaadid]] (sh [[söödalisandid]]) ja nende sünteetilised [[derivaat|derivaadid]] aga ka [[antivitamiinid]] ja [[vitamiinilaadsed biomolekulid]].
 
Mitmed vitamiinid osalevad teatavate [[kude|kudede]]de ja [[elund]]ite struktuuri kujundamisel, nii näiteks kujundab D-vitamiin [[luustumisprotsess]]i, A-vitamiin -– [[epiteel]]i arenemist, C-vitamiin -– [[sidekude|sidekoe]] kasvu, E-vitamiin -– [[loote areng|loote arenemist]] jne.<ref>[[H. Jänes]], H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kirjastus [[Valgus]], [[Tallinn]], lk 598 – 599, [[1970]], trükiarv 40 000, hind rbl.lk 1598–599.85</ref>
 
Vitamiinide rühma kuuluvate ainete hulgas ei ole [[valgud]], [[rasvad]], [[süsivesikud]], [[vesi]], [[mineraalid]], [[elektrolüüt|elektrolüüdid]] ja [[sool]]ad.
 
Vitamiinid ei asenda teisimuid looduslikke asendamatuid toitaineid. Vitamiinide täielik puudumine (ka [[bioaktiivsus]]e minetanuna) [[toit|toidus]] või organismi kestev vitamiinivaegus võib põhjustada näiteks [[hüpovitaminoos]]i ja [[avitaminoos]]i ning vitamiiniliigsus [[hüpervitaminoos]]i.<ref>Lee Russell McDowell 2000</ref><ref>[[Brockhaus ABC Der Naturwissenschaft und Technik]]. Veb F.A. Brockhaus Verlag, [[Leipzig]], [[1957]], lk 784, Nrnr 455 (150/33/57)</ref><ref>A. McGill 1911</ref><ref name="Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused">''Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused''. [[Mihkel Zilmer]], [[Ello Karelson]], [[Tiiu Vihalemm]], [[Aune Rehema]], [[Kersti Zilmer]], peatükk 10, lk 138-171 (118), Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, [[2010]], ISBN 978-9985-2-1540-1</ref><ref>[[Jan Koolman]], [[KlausHeinrich Röhm]], ''Taschenatlas der Biochemie'', 3. Auflage, [[Georg Thieme Verlag]], [[2003]], ISBN 3-13-759403-0. [[http://books.google.ee/books?id=ngPVoG3KI8gC&pg=PA366&dq=wasserl%C3%B6sliche+vitamine&hl=et&sa=X&ei=c92YUfKYA8W10QWKnIGYBw&ved=0CC0Q6AEwAA#v=onepage&q=wasserl%C3%B6sliche%20vitamine&f=false Google`i raamat osaline veebiversioon (vaadatud 19.05.2013)]
</ref><ref>[http://www.merckmanuals.com/vet/poultry/nutrition_and_management_poultry/vitamin_deficiencies_in_poultry.html ''The Merck Veterinary Manual'', ''Vitamin Deficiencies in Poultry''], Veebiversioon (vaadatud 26.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
 
[[Farmakoterapeutiline rühm|Farmakoterapeutilised rühmad]]: '''[[ATC kood A11]]''' ''Vitamiinid'' ja '''[[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood veterinaarravimitele|ATCvet kood QA11]]''' ''Vitamiinid'' .
 
==Termini kujunemine==
 
Termini kujunemine ajaloo kaudu võttis kauem aega kui tänasel päevaltänapäeval arvatakse, nii on kirjeldatud haiguslikku seisundit [[skorbuut]]i ja selle ravi juba üle 1500 a eKr -– [[Ebersi papüürus]]es.<ref>Jason Allen Mayberry, ''Scurvy and Vitamin C'', Food and Drug Law, Class and 3L Paper, 2004, [http://leda.law.harvard.edu/leda/data/658/Mayberry.html (vaadatud 11.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref><ref>Lynne Goebel, George T.Griffing, Scurvy, eMedicine, [http://emedicine.medscape.com/article/125350-overview, Sissekanne veebisaidil emedicine.medscape.com (vaadatud 11.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
===Kazimierz Funki definitsioon ([[1912]])===
 
'''Vitamiinid''' on inimese ja paljude selgroogsete normaalseks toitumiseks<ref>[[Casimir Funk]]."Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie: mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis), Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem",[[1914]],Wiesbaden:J.F.Bergmann, [http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/2/mode/2up] Veebiversioon, (vaadatud 077.05.2013)<small> (saksa keeles)</small>]</ref>, kasvuks<ref>[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/4/mode/2up]</ref>, arenguks, paljunemiseks, metabolismiks<ref>[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/4/mode/2up]</ref>, tervise säilitamiseks ja haiguslike seisundite ennetamiseks ja raviks hädavajalike<ref>[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/2/mode/2up]</ref> [[mikrotoitaine]]te rühm <ref>[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/2/mode/2up]</ref>, mida elusorganismid, valdavas enamikus, eksogeensete allikateta ei sünteesi, või sünteesivad ebapiisavas koguses.<ref>[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/2/mode/2up]</ref><ref>[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/4/mode/2up]</ref>
 
Vitamiinide täielik puudumine (ka bioaktiivsuse minetanuna) toidus , või kestev [[vitamiinivaegus]] võib olla organismile kahjulik ning koguni ohtlik olla, põhjustades mitmeid haiguslikke seisundeid nagu [[rahhiit]] , [[skorbuut]], [[beriberi]], ja [[pellagra]] jpt.<ref>Kazimierz Funk. ''THE ETIOLOGY OF THE DEFICIENCY DISEASES.BERI-BERI, POLYNEURITIS IN BIRDS, EPIDEMIC, DROPSY, SCURVY, EXPERIMENTAL SCURVY IN ANIMALS, INFANTILE SCURVY, SHIP BERI-BERI, PELLAGRA'', 1912, [http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/history/Funk_1912.pdf Veebiversioon vaadatud (03.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>] (pdf)</ref>
<ref>[[Kazimierz Funk|Casimir Funk]], ''Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem''. Wiesbaden: J.F. Bergmann, lk 4-5, [[1914]]. [http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/4/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013)]</ref> või koguni surma.<ref>[[Kazimierz Funk|Casimir Funk]], "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann, lk 4, [[1914]].[http://archive.org/details/dievitamineihreb00funk Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)]</ref>
Vitamiinide rühma kuuluvad looduslikes toitainetes esinevad eriliste omadustega, temperatuuritundlikud, väga erineva struktuuriga [[orgaaniline ühend|orgaanilised]] ained,<ref>[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/2/mode/2up]</ref>[[bioaktiivne ühend|bioaktiivsed ühendid]], mis on aktiivsed üksnes väga väikestes kogustes.<ref>[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/6/mode/2up]</ref>
 
===Eddy ja Hawley definitsioon ([[1941]])===
*[[1941]]. aastal avaldatud publikatsioonis ''We need vitamins'', püüavad autorid [[Walter H. Eddy]] ja [[Gessner G. Hawley]] anda vitamiinide definitsiooni: Vitamiinid,vitamiinid on orgaanilised, või [[süsinik]]ku sisaldavad [[keemiline aine|keemilised ühendid]], toidus sisalduvad [[hormoonid]], mida vajatakse väikestes kogustes ja mis moodustavad aktiivseid [[ensüümid|ensüüme]] ja [[koensüümid|koensüüme]] kontrollimaks organismis (keha sees) teiste toitainete, nagu [[valgud]], [[rasvad]], [[süsivesikud]], [[mineraalid]], kasutamist ja kaitsevad meid ka teatud kindlate haiguste eest.<ref>Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. ''We need vitamins'', Reinhold Publishing Corporation, lk 7-18, [[1941]],
[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n3/mode/2up]</ref>
Osa vitamiine on suudetud ekstraheerida ja eraldada, nende koostis ja struktuur keemiliselt kindlaks määrata ning ka kunstlikult (sünteetiliselt) toota.
<ref>Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. ''We need vitamins'', Reinhold Publishing Corporation, lk 8, 1941,
[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n3/mode/2up]</ref>
Kuid toidugaToiduga saadavaid vitamiine nimetatakse ([[toit|toiduks]]), näit [[C-vitamiin]] apelsinimahlas, ningaga kui määratakse [[C-vitamiin]]i sissevõtmise võtmiseksmäärab arst, siis loetakse seda [[ravim]]iks.<ref>Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. ''We need vitamins'', Reinhold Publishing Corporation, lk 11, 1941,
[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n3/mode/2up]</ref>
 
===[[David A. Bender(õppejõud)|D. A. Benderi]] definitsioon ([[2003]]) ===
 
Vitamiinid on erineva keemilise koostisega ühendite rühm, millessekuhu kuuluvad ained on [[keha]]le asendamatud [[toitaine]]d ning vajalikud metaboolsetes funktsioonides väga väikestes kogustes. Metaboolsete protsesside kulgemises on neil mitmeid funktsioone: [[koensüümid]]ena, [[hormoonid]]ena, [[antioksüdandid|antioksüdantidena]], rakkude [[signaalaine]]tena ja [[rakk]]ude ning [[koed|kudede]] [[kasv]]u ja [[diferentseerumine|diferentseerumist]] reguleerivate ainetena.<ref>David A. Bender, http://uqu.edu.sa/files2/tiny_mce/plugins/filemanager/files/4300301/Nutritional%20Biochem%20Vitamins%20bender%202003.pdf ''Nutritional Biochemistry of the Vitamins'', 2nd ed, 2003, ISBN 978-0-511-06365-7 eBook (NetLibrary) Veebiversioon (vaadatud 29.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
 
===[[Mihkel Zilmer|M. Zilmeri]] jt definitsioon ([[2010]])===
52. rida ⟶ 51. rida:
===Termin biokeemia kaudu===
 
Enamik vitamiine janing nende [[vitameer]]e ningja [[isomeer]]e on ka: [[antioksüdant|antioksüdandid]], [[prohormoon|prohormoonid]]id, [[eelvitamiinid]] <ref>[[Brockhaus ABC Der Naturwissenschaft und Technik]]. Veb F.A. Brockhaus Verlag, [[Leipzig]], [[1957]], lk 784, Nr 455 (150/33/57).</ref>,[[hormoonid]] ([[retinoidhormoon]]id ja [[Kaltsiferoolid|D-vitamiini]] hormoonvormid), [[kasvufaktor]]id, [[kasvuregulaator]]id<ref>[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/4/mode/2up]</ref>, [[kofaktor]]id<ref>http://www.chemgapedia.de/vsengine/tra/vsc/de/ch/4/cm/chemmed.tra/Vlu/vsc/de/ch/4/cm/vitamine.vlu/Page/vsc/de/ch/4/cm/vitamine/index.vscml.html</ref>, ([[koensüümid]]e<ref name="Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused" /><ref>[[Brockhaus ABC Der Naturwissenschaft und Technik]]. Veb F.A. Brockhaus Verlag, [[Leipzig]], [[1957]], lk 784, Nr 455 (150/33/57).</ref> ja/või [[prosteetiline rühm|prosteetiliste rühmade]] olulised osad), [[kromoproteiinid]]<ref name="Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused" />, [[metaboliit|metaboliidid]], [[prooksüdant|prooksüdandid]], [[ravimpreparaat|ravimpreparaadid]]<ref name="Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused" />, [[toidulisaained]], [[vitamiinipreparaadid]] (sh [[söödalisandid]]) ja nende sünteetilised [[derivaat|derivaadid]], aga ka [[antivitamiinid]] ja [[vitamiinilaadsed biomolekulid]].
 
== Vitamiini vajadus organismide füsioloogias ==
59. rida ⟶ 58. rida:
Erinevatel organismidel võivad vitamiinidega lähedasi funktsioone täita pisut erinevad biomolekulid, samuti on eri organismidel erinev võime neid aineid sünteesida ja metaboliseerida.
 
Vitamiinid on vajalikud valdavale enamikule:
 
*[[taimed]]ele -– looduses kasvavad [[taimed]] on [[kemoautotroof]]id ja vajavad valdava enamiku [[bioloogiline protsess|bioloogiliste protsesside]] normaalseks kulgemiseks ka mitmeid orgaanilisi aineid (sh vitamiinid) osaliselt ka [[edafon]]i kaudu (veetaimed veekeskkonnast).<ref>S.S. Bhojwani, M.K. Razdan, ''Plant Tissue Culture: Theory and Practice'', Revised Edition,lk 45-46, 1996, ISBN 0-444-81623-2.[http://books.google.ee/books?id=VwSR-77kh94C&pg=PA45&dq=plant+vitamins&hl=et&sa=X&ei=qHSMUe6rEuSZ0QW7loDQCw&ved=0CD8Q6AEwBDgK#v=onepage&q=plant%20vitamins&f=false Google'i raamat (vaadatud 10.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
*[[viirused|viirustele]]
*[[vetikad|vetikatele]]- – pikka aega peeti neid [[autotroofid]]eks, kuid uuemad uurimused väidavad, et paljud vetikad on [[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-vitamiin]]i, [[B7-vitamiin|B<sub>7</sub>-vitamiin]]i ja [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]]ide jt korral [[auksotroofid]], kuna neil puuduvad sünteesiks vajalikud [[ensüümid]], [[geen]]id ja ka bioloogilised sünteesi rajad.<ref>Guy Drouin, Jean-Rémi Godin, and Benoît Pagé, ''The Genetics of Vitamin C Loss in Vertebrates'', Current Genomics, 2011, Vol. 12, No. 5 I, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3145266/ Veebiversioon (vaadatud 25.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref><ref>Ying Zhong Tang, Florian Koch,Christopher J. Gobler, ''Most harmful algal bloom species are vitamin B1 and B12 auxotrophs'',Published online November 10, 2010, doi: 10.1073/pnas.1009566107 , PNAS November 30, 2010 vol. 107 no. 48 20756-20761, [http://www.pnas.org/content/107/48/20756.full Veebiversioon (vaadatud 25.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref><ref>Martin T. Croft, Martin J. Warren, and Alison G. Smith, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1539151/#!po=20.4545
''Algae Need Their Vitamins''], Eukaryot Cell. 2006 August; 5(8): 1175–1183., doi: 10.1128/EC.00097-06, PMCID: PMC1539151 Veebiversioon (vaadatud 055.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
*[[bakterid|bakteritele]]- – [[grampositiivsed bakterid]] suudavad paljusid vitamiine sünteesida, kuid [[gramnegatiivsed bakterid]] ise paljusid vitamiine ei sünteesi (va ''[[E.coli]]''<ref>Kenneth Todar, ''Nutrition and Growth of Bacteria.'',''Todar's Online Textbook of Bacteriology'',[http://textbookofbacteriology.net/nutgro_2.html Sissekanne veebisaidil www.textbookofbacteriology.net <small> (inglise keeles)</small>]</ref>);<ref>Da-Wen Sun, ''Handbook of Food Safety Engineering'', Wiley-Blackwell; 1 ed, 2011, ISBN 978-1444333343.[http://books.google.ee/books?id=XjTWjykzLUYC&pg=RA1-PT45&dq=Vitamin+requirements+of+bacteria+and+yeasts&hl=et&sa=X&ei=2DO7Uag7woC0Bq_-gHA&ved=0CGkQ6AEwCQ Google'i raamat (vaadatud 14.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref><ref>E.E.Snell, W.H.Peterson, ''Growth Factors for Bacteria, X. Additional Factors Required by Certain Lactic Acid Bacteria'', J Bacteriol, [[1940]], March; 39(3): 273–285.PMCID: PMC374571, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC374571/pdf/jbacter00739-0043.pdf <small> (inglise keeles)</small>]</ref><ref>C. RUSSELL,R. R. BHANDARI, T. K. WALKER, ''Vitamin requirements of thirty -four Lactic Acid Bacteria associated with Brewery Products'', [[1953]], College of Technology, University of Munchester, [http://mic.sgmjournals.org/content/10/3/371.full.pdf Veebiversioon (vaadatud 14.06.2013)<small> (inglise keeles)</small> (pdf)]</ref>meditsiiniliselt olulised bakterid on valdavas enamikus [[heterotroof]]id<ref>[http://generalbacteriology.weebly.com/bacterial-growth.html General Bacteriology veebiversioon (vaadatud 077.09.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
*[[seened|seentele]]- – enamik neist on looduses [[kemoheterotroof]]id ja suudavad paljusid bioloogisteks protsessideks vajalikke vitamiine kas täielikult ja/või osaliselt (enamikku klassifitseeritud B-kompleksi vitamiine, D-vitamiini jms) ka mullakeskkonna kaudu, sünteesida aga näit [[pagaripärm]]i ''Saccharomyces cerevisiae'' rakud ei suuda looduslikult [[Vitamiin C-vitamiin|L-askorbaat]]i sünteesida.<ref>Paola Branduardi, Tiziana Fossati, Michael Sauer, Roberto Pagani, Diethard Mattanovich, Danilo Porro, ''Biosynthesis of Vitamin C by Yeast Leads to Increased Stress Resistance'', 2007,[http://www.plosone.org/article/info:doi/10.1371/journal.pone.0001092 Veebiversioon (vaadatud 14.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
*[[selgrootud|selgrootutele]] :
*osadele [[Lestalised(ämblikulaadsed)|lestalistele]] (klassifitseeritud üle 4000 liigi) ''Dermatophagoides pteronyssinus'', ''Acarus siro'' jpt)<ref>Matthew J. Colloff,''Dust Mites'', CSIRO, lk 5,69, 2009, ISBN 978-90-481-2223-3.[http://books.google.ee/books?id=7mmrC3IaNSQC&pg=PA69&dq=artificial+enzymes+and+vitamins&hl=en&sa=X&ei=mOK5UarvLMnSsgaDl4C4DQ&ved=0CCoQ6AEwADgy#v=onepage&q=artificial%20enzymes%20and%20vitamins&f=false Google'i raamat (vaadatud 14.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
*[[putukad|putukatele]]- – enamik taimetoidulisi (ingl ''phytophagous'') putukaid vajavad toiduga [[C-vitamiin]]i,[[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-vitamiin]]i, [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]]i,[[vitamiin B4-vitamiin|B<sub>4</sub>-vitamiin]]i,[[B5-vitamiin|B<sub>5</sub>-vitamiin]]i,[[B6-vitamiin|B<sub>6</sub>-vitamiin]]i, [[B7-vitamiin|B<sub>7</sub>-vitamiin]]i. Paljud putukad vajavad kasvuks, paljunemiseks ningja arenguks janing haiguslike seisundite vältimiseks samuti [[rasvlahustuvad vitamiinid|rasvlahustuvaid vitamiine]] (ka sipelgad).;<ref>Yoshinori Tanada, Harry K. Kaya, ''Insect Pathology'', lk 64,1993, Academic Press, ISBN 0-12-68355-2,[http://books.google.ee/books?id=99YwOQnsgGUC&pg=PA64&dq=vitamin+requirements+of+insects&hl=en&sa=X&ei=FnfEUdygHoSLtAbjkYGoDQ&ved=0CD0Q6AEwAw#v=onepage&q=vitamin%20requirements%20of%20insects&f=false Google'i raamat (vaadatud 21.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref><ref>Reginald Frederick Chapman, ''The Insects: Structure and Function'', 4th ed, lk 78, 1998, Cambridge University Press, ISBN 0 521 578906,[http://books.google.ee/books?id=jHUCdbgW4MAC&pg=PA78&lpg=PA78&dq=most+plant+feeding+insects+require+vitamin+C&source=bl&ots=LMD9UWh-hi&sig=Rsbja9VMK3tPOsh8pHCTz8fWbAs&hl=et&sa=X&ei=0njEUZu_IMXXtAbu1YCABA&ved=0CE4Q6AEwBg#v=onepage&q=most%20plant%20feeding%20insects%20require%20vitamin%20C&f=false Google'i raamat (vaadatud 21.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref><ref>M. Prakash, ''Insect Ecology, Encyclopedia of entomology- 5'', lk 133, 2008, Discovery Publishing House, [http://books.google.ee/books?id=Lzgsg_p2dVEC&pg=PA133&dq=vitamin+requirements+of+insects&hl=en&sa=X&ei=nn3EUcuGNMzwtQbR2IGwAg&ved=0CCoQ6AEwADgK#v=onepage&q=vitamin%20requirements%20of%20insects&f=false Google'i raamat (vaadatud 21.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref><ref>Vincent H. Resh, Ring T. Cardé, ''Encyclopedia of Insects'', lk 716, 2009, Elsevier, ISBN 978-0-12-374144-8,
[http://books.google.ee/books?id=Jk0Hym1yF0cC&pg=PA716&lpg=PA716&dq=most+plant+feeding+insects+require+vitamin+C&source=bl&ots=Tw3LmZx8sL&sig=iqO1_2PFOGtMSskfGRxtGYdv4-Y&hl=et&sa=X&ei=jHrEUdKIM4bbswaFhoGIDA&ved=0CD8Q6AEwAzgK#v=onepage&q=most%20plant%20feeding%20insects%20require%20vitamin%20C&f=false Google'i raamat (vaadatud 21.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
*[[selgroogsed|selgroogsete]] normaalsel elutegevusel.<ref>Gerald F. Combs, Jr.,2012.</ref>Valdav enamikEnamik [[Imetajad|imetajaid]] vajavadvajab erinevaid vitamiinirühmadesse klassifitseeritud ained, kuid erinevalt nii liigiti kui ka indiviiditi, samuti on erinevusi nii kogustes, vitamiinides jms.<ref>F. Gowland Hopkins, 1912</ref><ref>Institute of Medicine, DRI, 2000</ref><ref>Subcommittee on Vitamin Tolerance. ''Vitamin Tolerance of Animals''. Subcommitte on Vitamin Tolerance Committee on animal Nutrition Board on Agriculture National Research Council. [[National Academy Press]], [[Waschington D.C.]], [[1987]], ISBN 0-309-03728-X. [http://www.nap.edu/openbook.php?isbn=030903728X Veebiversioon (vaadatud 21.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
:*inimestele<ref name="Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused"/>: – tänapäeval loetakse, et enamasti inimese organism ei sünteesi või ei sünteesi piisavas koguses: [[A-vitamiin]]i, [[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-vitamiin]]i, [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]]i, [[B5-vitamiin|B<sub>5</sub>-vitamiin]]i, [[B6-vitamiin|B<sub>6</sub>-vitamiin]]i, [[B7-vitamiin|B<sub>7</sub>-vitamiin]]i, [[B9-vitamiin|B<sub>9</sub>-vitamiin]]i, [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]]i, [[C-vitamiin]]i, [[E-vitamiin]]i ja [[K-vitamiin]]i, kuid sünteesivad osaliselt [[B3-vitamiin|B<sub>3</sub>-vitamiin]]i ja [[Kaltsiferoolid|D-vitamiin]]i.
 
Mõningaid vitamiine sünteesitakse [[eelvitamiin]]idest ja [[fotosüntees]]i kaudu). Vitamiinid, mida elusorganismid ise ei sünteesi (kas puuduvad [[metabolism]]iks geneetilised faktorid ([[aminohapped]], [[ensüümid]], [[geen]]id, metaboolsed rajad jne), või sünteesivad ebapiisavas koguses, peavad olema sünteesitud teiste organismide poolt.
 
==Kasvufaktorite ja vitamiinide avastuslugu==
*[[1881]] professor [[Gustav von Bunge]] õpilane [[Nikolai Lunin]] avastas, et looduslikud toitained sisaldavad, tuntud põhitoitainetele lisaks, tundmatuid ained, mis on eluks hädavajalikud. Ta lisas [[laborihiir]]te sünteetilisele toiduratsioonile kontsentreeritud [[piim]]a. 2 hiirt kasvasid jõudsalt ja said 2,5 kuud hiljem vabadusse lastud.<ref>[[Nikolai Lunin]], ''Ueber die Bedeutung der anorganischen Salze für die Ernährung des Thieres''. Zeitschrift für Physiologische Chemie 5: 31-39,lk 37, [[1881]], [http://vlp.mpiwg-berlin.mpg.de/library/data/lit16398/index_html?pn=1&ws=1.5 Veebiversioon (vaadatud 31.07.2013)<small> (saksa keeles)</small>]</ref>
*Aastail [[1895]]–[[1896]] aastail õnnestus [[Adolphe Guillaume Vorderman]]il tõestada, et haigus [[beriberi]] on seotud pikemaajalise nn masintöödeldud (poleeritud)[[valge]] [[riis]]i söömisega, seda kinnitas [[William Leonard Braddon]].<ref>Kazimierz Funk, "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann, ([[1914]]). [http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/8/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013)<small> (saksa keeles)</small>]</ref>
*[[1896]] [[Gerrit Grijns]]i katsed kodulindudega. [[Kodulinnud]] haigestusid [[polüneuriit]]i e [[mitmenärvipõletik]]ku –(eksperimentaalne beriberi). Grijns arvas, et lisades kodulindude toidule [[riisiklii]]sid ja/või [[uba|ube]] (''katjang-idjoe'' ''Phaseolus radiatus''), saab nende haigestumist ära hoida. Ta leidis, et paljud looduslikud toitained sisaldavad teatavaid kompleksseid aineid, mis kaotavad oma jõu, kui neid kuumutada temperatuuril üle 120<sup><sub>0</sub></sup> °C janing milleta häirub katseloomade [[perifeerne närvisüsteem|perifeerse närvisüsteemi]] [[metabolism]] (ainevahetus) ja lind haigestub.<ref>[[Kazimierz Funk]], ''Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem''. Wiesbaden: J.F. Bergmann, ([[1914]]). [http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/28/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) <small> (inglise keeles)</small>]</ref>
*[[1897]] [[Christiaan Eijkman]] avaldas kodulindudega läbiviidud katsetuste, mille käigus ta söötis [[kana]]dele, [[part]]idele, [[hani|hanedele]] ja [[tuvi]]dele järjekindlalt valget riisi, tulemused.<ref>[[Kazimierz Funk]], "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem", lk 19, 1914</ref> Kodulinnud haigestusid polüneuriiti. Eijkman arvas, et riisikliide vesi-ekstrakt, sisaldab mingisugust ''neutraliseerivat faktorit'', mis aitab ära hoida haigestumist beriberisse, kuna lisades riisikliisid kodulindude toidule nad tervenesid, selle kinnitas Grijns.<ref>Funk, ''Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem'', lk 10,27-28, 1914</ref><ref>
[[Elmer Verner McCOLLUM]], ''THE SUPPLEMENTARY DIETARY RELATIONSHIPS AMONG OUR NATURAL FOODSTUFFS'', The Journal of the American Medical Association Published Under the Auspices of the Board of Trustees, VOL. LXVIII, No. 19. [[Chicago]], [[1917]], [http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/history/McCollum_1917_ch.pdf Veebiversioon (vaadatud 13.05.2013)]</ref><ref>[[Walter Hollis Eddy]].''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors'', Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 8, [[1921]], Chap 1. ''How Vitamines Were Discovered'',[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 077.mai 2013)]</ref>
*Aastail [[1906]]–[[1912]] uuris ''Sir'' [[Frederick Gowland Hopkins]] toitainetega seonduvat ja leidis laboriloomade sünteetilisele toidule lisatavates looduslikes toitainetes (nt [[piim]]as) lisatoidufaktorid (''accessory factors'' ka ''accessory food substances''), mille puudumine võib põhjustada organismidel (katsete läbiviimise ajal albiino rotidalbiinorotid, kanad, sead ning vabatahtlikud ja määratud inimkatsealused) haiguslikke seisundeid.<ref>[[Elmer Verner McCollum]], ''THE SUPPLEMENTARY DIETARY RELATIONSHIPS AMONG OUR NATURAL FOODSTUFFS'', The Journal of the American Medical Association Published Under the Auspices of the Board of Trustees, VOL. LXVIII, No. 19. [[Chicago]], [[1917]], [http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/history/McCollum_1917_ch.pdf Veebiversioon (vaadatud 13.05.2013)] (pdf)</ref>
*[[1907]] [[Henry Eraser]] ja [[Ambroise Thomas Stanton]] ekstraheerisid ja töötlesid riisitera koori kange [[alkohol]]iga. Elimineerides seejärel alkoholis lahustuvad [[valgud]] leidsid nad, et lisades saadud ainet [[toit|toidule]], on ainel raviv toime beriberile.<ref>Funk, lk 11,19,28 , 1914</ref><ref>[[Elmer Verner McCollum]], ''THE SUPPLEMENTARY DIETARY RELATIONSHIPS AMONG OUR NATURAL FOODSTUFFS'', The Journal of the American Medical Association Published Under the Auspices of the Board of Trustees, VOL. LXVIII, No. 19. [[Chicago]], [[1917]], [http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/history/McCollum_1917_ch.pdf Veebiversioon (vaadatud 13.05.2013)] (pdf)</ref><ref>[[Walter Hollis Eddy]].''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors'', Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 8, [[1921]], Chap 1. "How Vitamines Were Discovered",[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 077.mai 2013)]</ref>
*[[1908]] [[Elmer Verner McCollum]] kaasati [[Wisconsini ülikool]]is [[Edwin Bret Hart]]i poolt juhitavasse eksperimenti ''single-grain experiment'', mille käigus eksperimenteeriti [[süsivesikud|süsivesikute]], [[rasvad]]e ja [[valgud|valkude]] keemiliselt tasakaalustatud dieeti [[produktiivloom]]ade ([[lehm]]ad, [[vasikas|vasikad]]) [[reproduktsioon]]i ning [[postnataalne areng|postnataalset arenguga]] seonduvalt.<ref>[http://www.nasonline.org/publications/biographical-memoirs/memoir-pdfs/mccollum-elmer.pdf ''Elmer Verner McCollum A Biographical Memoir'', Harry G.Day, National Academy of Sciences, Veebiversioon (vaadatud 18.08.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>Edaspidi otsustas McCollum katseid läbi viia [[rott]]idega.<ref>[[Walter Hollis Eddy]].''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors'', Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 16, [[1921]], Chap 1. ''How Vitamines Were Discovered'',[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 077.mai 2013)]</ref> Katseid analüüsides leidis ta, et [[kasvufaktorid|kasvufaktoriteks]] olid [[toiduaine]]tes [[või]]s ja [[munakollane|munakollases]] sisalduvad [[rasvaine]]d, kuid mitte [[loomarasv]]as ega [[oliivõli]]s sisalduvad rasvained. McCollum nimetas tol ajal ''tundmatud toitumisfaktorid''- [[rasvlahustuv A|rasvlahustuvaks A]]-ks (''fat-soluble A'').<ref>[[Walter Hollis Eddy]].''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors'', Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 18, [[1921]], Chap 1. ''How Vitamines Were Discovered'',[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 077.mai 2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
*[[1909]]–[[1910]] [[Thomas Burr Osborne]] ja [[Lafayette Benedict Mendel]] katsetasid [[laborirott]]idel erinevaid toiduaineid ja avastasid kahte tüüpi lisafaktorid, milleta laborirotid ei kasva,. hiljemHiljem ([[1913]]) nimetati need faktorid, McCollumi klassifikatsiooni järgides, rasvlahustuvaks faktorfaktoriks ''A''ks ja vesilahustuvaks faktorfaktoriks ''B''ks.<ref>Walter Hollis Eddy.''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors'', Baltimore, [[Williams & Wilkins Company]], [[1921]], Chap 1., lk 13, "How Vitamines Were Discovered", [http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 077.mai 2013)]</ref>
*[[1909]] [[Wilhelm Stepp]] viis samuti läbi loomkatseid, selgitamaks välja [[lipoid]]idega seotud [[faktor]]eid, mis on tähtsad toitumisel.
*[[1910]] [[Umetarō Suzuki]] eraldas koos kaastöötajate [[Odake]] ja [[Shimura]]ga, riisiterade koorest (''rice bran'') kontsentreeritud aktiivse [[ekstrakt]]i mille ta nimetas algselt ''aberi(c) acid''iks.<ref>Ragnar Berg, tõlkijad [[Cedar Paul|Cedar]] ja [[Eden Paul]], New York: A.A. Knopf, lk 21, 1923,[http://mdesc.co/wp-content/uploads/2012/11/vitamins.pdf ''Vitamins; a critical survey of the theory of accessory food factors'']</ref>Aru saades, et aine pole [[hape]], nimetas ta aine ''[[Oryza sativa]] L.'' kaudu ''[[oryzanin]]''iks ja ühtlasi ka uueks [[mikrotoitaine]]ks.<ref>[[Walter Hollis Eddy]].''[[The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors]]'', Baltimore, [[Williams & Wilkins Company]], [[1921]], Chap 1., lk 9-10, ''How Vitamines Were Discovered'', [http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up veebiversioon (vaadatud 7.mai 2013)]</ref><ref>Th. Dietrich, ''Jahresbericht über die Fortschritte auf dem Gesamtgebiete des Agrikultur-Chemie'', Dritte Folge, XVI, [[1913]], Verlagsbuchhnadlung Paul Parey, [[1914]], [http://archive.org/stream/jahresberichtb56berl#page/312/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 26.04.2013)] </ref>Ta kasutas nimetatud ekstrakti ([[polüneuriit|polüneuriidi]] ja [[beriberi]] raviks. Tema avastus jäi aga tähelepanuta, kuna valitses arusaam, et beriberi on bakteriaalse päritoluga haiguslik seisund.
*Aastail [[1910]]–[[1912]] uuris [[Kazimierz Funk]] [[Listeri Ennetava Meditsiini Instituut|Listeri Instituudis]] mitmeid [[toiduaine]]tes sisalduvaid faktoreid, mille puudumine toidus võib põhjustada haiguslikke seisundeid põhjustada. Toetudes [[Christiaan Eijkman]]i, [[Frederick Gowland Hopkins]]i, [[Umetarō Suzuki]] ja teiste teadlaste uurimistulemustele ning laboratoorsete katsetele, ekstraheeris ja töötles Kazimierz Funk esmalt riisiterade koortest (riisikliist) (katseid alustas ta 380 kg riisikliidega<ref>Funk, lk 34, 1914</ref>) väikese koguse kepikujulistest osadest koosnevat kristalset ainet. Riisikliist ja hiljem ka [[pagaripärm]]ist (75 kilost kuivpärmist sai ta 0,6 grg kristalset ainet) eraldatud ainel oli väikestes kogustes (4-5 mg intramuskulaarselt süstituna [[tuvi]]dele, nende seisund muutus paremaks juba 2-3 tunni pärast<ref>Funk, lk 34,38, 1914</ref>) ravitoime mitmetele haigustele.<ref>Walter Hollis Eddy, lk 9, 1921</ref>Ta avaldas nn [[vitamiiniteooria]] ([[1912]]). Funk uuris ja katsetas ka teiste teadlaste poolt pakutud hüpoteese [[sidrun]]imahlas leiduvate [[antiskorbuutne|antiskorbuutsete]] ainete kohta. Tal õnnestus 400 l [[sidrun]]imahlast eraldada üksnes ainete jäljed, millised ta arvas [[puriinid]]e (ingl k ''purinen'') hulka kuuluvateks:<ref>Funk, lk 80, 1914</ref>
*[[1912]] [[Umetarō Suzuki]], [[Shimamura]] ja [[Odake]] eraldasid Funki poolt kirjeldatud metoodika alusel 300 g riisikliidest valmistatud vedelast ainest 1,2 grg aktiivset ainet, mille nad nimetasid ''rohoryzanin I''-ks.<ref>Casimir Funk, ''Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem''. Wiesbaden: J.F. Bergmann,lk 35-36, [[1914]],[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/36/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) <small> (inglise keeles)</small>]</ref>
*[[1913]] [[Elmer Verner McCollum]] ekstraheeris [[või]]st ja munakollasest rasvlahustuva aine, mis sarnaselt [[Funk]]i poolt eraldatud kristalse ainega on vajalik [[kasv]]uks, lisaks veel ka haigusliku seisundi [[Kuiv keratokonjunktiviit|kuiva silma]] ennetamiseks ja raviks. Mcollum, keeldudes ainet Funki poolt pakutud vitamiiniks nimetamast, nimetas aine ''tundmatuks rasvlahustuvaks toidufaktortoidufaktoriks A-ks'' ( ''unidentified dietary factor fat-soluble A'').<ref>Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. ''We need vitamins'', Reinhold Publishing Corporation, lk 9-10, 1941,[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n3/mode/2up]</ref>
Kuna erinevate teadlaste poolt (Schaumann (''Ergänzungstoffe''), [[Umetaro Suzuki]] (''oryzanin''), [[W.B.Bottomley]] (''auximones''), [[Abderhalden]] (''nutramines''), [[Frederick Gowland Hopkins]] (''accessory food substances''), [[Ragnar Berg]] (''complettines''),
[[Eijkman]], [[Elmer Verner McCollum]] (rasvlahustuv ''A'' ja vesilahustuv ''B'', jpt) uuritud fraktsioonid ei sisaldanud [[Kazimierz Funk]]i poolt nimetatud samasse klassi kuuluvaid aineid (''vita-amine'') mitte alati, siis asendasid briti teadlaskonna liikmed [[Jack Cecil Drummond]]i ettepanekul, sõna lõpu –”e”,”-e” lõpuga ”ine””-igaine”. Sealt edasi hakati eeltoodud ainete klasse tähistama terminiga ''vitamiin'' ehk A-, B-, C-vitamiin, tähistamaks sellega, kuni ainete tegeliku olemuse selgitamiseni, keemilist päritolu, kuid neutraalseid ja teadmata päritolu ühendite koostisosi.<ref>Jack Cecil Drummond, ''The Nomenclature of the so-called Accessory Food Factors (Vitamins)'', Biochem J. 1920 October; 14(5): 660., PMCID: PMC1258930, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1258930/pdf/biochemj01182-0127.pdf Veebiversioon (vaadatud 044.08.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
 
'''MõningateMõne tuntumatetuntuma vitamiinide ja kasvufaktoritekasvufaktori ning keemiliste vitamiinide avastamine'''
 
{| class="wikitable"
112. rida ⟶ 111. rida:
| [[1906]] || Termin ''accessory growth factors'' || Sir [[Frederick Gowland Hopkins]] || Lisa kasvufaktorid (biotest: rotid, [[kana]]d)
|-
| [[1910]] || Riisiterade koorest valmistatud aktiivne kontsentreeritud faktor ''oryzanin'' || [[Umetarō Suzuki]] || ''oryzanin''(hilisem vitamiin B<sub>1</sub>vitamiin) [[polüneuriit|polüneuriidi]],[[beriberi]] ravi, (biotest: [[kana]]d)
|-
| [[1912]] || Termin ''accessory factors'' || Sir [[Frederick Gowland Hopkins]] || Lisafaktorid
120. rida ⟶ 119. rida:
| [[1913]] || Rasvlahustuv faktor „A“ ja vesilahustuv faktor „B“ || [[Thomas Burr Osborne (biokeemik)|Thomas Burr Osborne]], [[Lafayette Benedict Mendel]], [[Elmer Verner McCollum]], [[Marguerite Davis]] || Kahte tüüpi lisafaktorid
|-
| [[1919]]– [[1920]] || faktorite „A“,“B“,“C“ jne ühtlustamine || Sir [[Jack Cecil Drummond]] || A-, B-, C-,D D-vitamiin -– vitamiinide nomenklatuur
|-
| [[1922]] || [[Antisteriilne toitumisfaktor X]] ka [[X-vitamiin]] || [[Herbert McLean Evans]] ja [[Katharine Scott Bishop]] || Antisteriilne faktor, hilisem [[E-vitamiin]] (biotest: [[rott|rotid]])<ref>Gerald Litwack, Vitamin A, ''Vitamines and Hormones'', lk 290, Vol 75, Elsevier, ISBN 978-0-12-709875-3, [http://books.google.ee/books?id=Nl2kn9D0b9sC&pg=PA290&lpg=PA290&dq=Food+Factor+named+Vitamin+E+by+B.+Sure.&source=bl&ots=D0p1WlG5XI&sig=svYGk6w_6nEc5VxvtbW2WSvcD7Y&hl=et&sa=X&ei=2ELiUdPnJ8fEsgbyxIGwDg&ved=0CDoQ6AEwAQ#v=onepage&q=Food%20Factor%20named%20Vitamin%20E%20by%20B.%20Sure.&f=false Google'i raamat(vaadatud 14.07.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
130. rida ⟶ 129. rida:
| [[1928]] || [[antianeemiline faktor]] (hilisem ''[[Willsi faktor]]'' ja [[foolhape]]) || [[Lucy Wills]] || suurpunaliblese aneemia ravi
|-
| [[1929]] || [[Vitamiin B1-vitamiin|Vitamiin B<sub>1</sub>-vitamiin]] || [[Christiaan Eijkman]] || [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind]] (vitamiin B<sub>1</sub>-vitamiin ja beriberi)
|-
| [[1929]] || Kasvusoodustavad faktorid toidus || Sir [[Frederick Gowland Hopkins]] || [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind]] kasvusoodustavate vitamiinide avastamise eest
152. rida ⟶ 151. rida:
| [[1934]] || [[Antihemorraagiline faktor]] || [[Carl Peter Henrik Dam]] || Antihemorraagiline faktor, hilisem [[K-vitamiin]] (biotest: [[kana]]d)
|-
| [[1935]] || [[J-Vitamiin|J-vitamiin]] || [[Hans Karl August Simon von Euler-Chelpin]] || [[Antipneumooniline faktor]] tsitruseliste viljadest (tänapäeval [[koliin]] ehk vitamiin B<sub>4</sub>vitamiin)<ref>Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. ''We need vitamins'', Reinhold Publishing Corporation, lk 58, 1941,
[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n3/mode/2up]</ref>(biotest: [[merisiga|merisead]])
|-
| [[1936]] || ''[[Grass Juice factor]]'' || [[G.O. Kohler]], [[Conrad Arnold Elvehjem]], [[Edwin Bret Hart]] || Värskelt niidetud rohu (muru) lisamine katseloomade toidule ja või sellest valmistatud mahl, sisaldab tundmatut faktorit, mis on vajalik normaalseks kasvuks ningja paljunemiseks<ref>Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. ''We need vitamins'', Reinhold Publishing Corporation, lk 59, 1941,
[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n3/mode/2up]</ref>
<ref>G. O. KOHLER, C. A. ELVEHJEM AND E. B. HART, ''THE RELATION OF THE 'GRASS JUICE FACTOR' TO GUINEA PIG NUTRITION'', Department of Agricultural Chemistry, University of Wisconsin, Madison,1937,[http://jn.nutrition.org/content/15/5/445.full.pdf]</ref><ref>http://www.cancernaturaltherapyfoundation.org/health-articles-view.php?id=29]</ref><ref>Steve Meyerowitz, ''Wheatgrass Nature's Finest Medicine: The Complete Guide to Using Grass Foods &Juices to help your health''. Sproutman Publications, 7th ed, lk 62, 2006, ISBN 978-1-878736-98-7, [http://books.google.ee/books?id=7VzMLrvG0TEC&pg=PA62&lpg=PA62&dq=grass+juice+factor&source=bl&ots=JoN5Vn9l79&sig=mikYlDyCrs2Lny53_aPeBhT6_Pw&hl=et&sa=X&ei=aXa8UaL6CMKUtQak3IA4&ved=0CCcQ6AEwADgU#v=onepage&q=grass%20juice%20factor&f=false Google'i raamat (vaadatud 15.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref> (biotest: rotid)
|-
| [[1937]] || [[C-vitamiin]] || [[Albert Imre Szent-Györgyi]] || [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind]] "avastuste ja töö eest vitamiinidega" (C- vitamiini eraldamine ja kristalliseerimine)
|-
| [[1937]] || [[C-vitamiin]]i ja suhkrute struktuur || Sir [[Walter Norman Haworth]] || [[Nobeli keemiaauhind]] "töö eest [[sahhariidid|süsivesik]]ute ja [[Askorbiinhape|C-vitamiin]]i uurimisel"
|-
| [[1937]] || [[A-vitamiin]], [[beeta-karoteen]], [[B-vitamiin]] || [[Paul Karrer]] || [[Nobeli keemiaauhind]] "töö eest [[karotenoidid]]e, [[flaviin]]ide, [[vitamiin A|A-vitamiinivitamiin]]i ja [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]]iga" seonduvalt<ref>[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/chemistry/laureates/1937/karrer-bio.html "Paul Karrer - Biographical". Nobelprize.org. Nobel Media AB 2013. Web. 27 Aug 2013.]</ref>
|-
| [[1938]] || [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]] ja [[B6-vitamiin|B<sub>6</sub>-vitamiin]] || [[Richard Kuhn]] || [[Nobeli keemiaauhind]] "töö eest vitamiinide ja karotenoidide vallas"
173. rida ⟶ 172. rida:
| [[1943]] || [[K-vitamiin]] || [[Edward Adelbert Doisy]] || [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind]] K-vitamiini keemilise koostise kirjeldamise eest
|-
| [[1947]] || [[T-vitamiin]] ka ''toruline'' || [[W.Goetsch|W. Goetsch]] || [[putukad|putukate]] ja [[selgroogsed|selgroogsete]] vesilahustuv [[kasvufaktor]]<ref>Kumar Krishna, Frances M. Weesner,[http://books.google.ee/books?id=zSHMz5OwevwC&pg=PA414&dq=W.Goetsch+vitamin+from+insects&hl=et&sa=X&ei=JvX0UfD-H4iztAb004HwCw&ved=0CD0Q6AEwAg#v=onepage&q=W.Goetsch%20vitamin%20from%20insects&f=false "Biology of Termites"], Academic Press, lk 414, 1969, London, Card nr 68-26643, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 28.07.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
|-
| [[1957]] || [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]] || Sir [[Alexander Robertus Todd]] || [[Nobeli keemiaauhind]] "töö eest [[nukleosiid]]ide, [[nukleotiid]]ide ja nukleotiidi koensüümide sünteesimisel"
193. rida ⟶ 192. rida:
=== Ladina tähestiku alusel ===
 
Ladina tähestiku suurtähtedega nomenklatuur seati sisse aastatel 1920-19221920–1922<ref>Soraya de Chadarevian et al 2005</ref><ref>[[Brockhaus ABC Der Naturwissenschaft und Technik]]. Veb F.A. Brockhaus Verlag, [[Leipzig]], [[1957]], lk 784, Nrnr 455 (150/33/57)</ref>, kui vitamiinide keemilist koostist veel ei tuntud.<ref>[[H. Jänes]], H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kirjastus [[Valgus]], [[Tallinn]], lk 598 – 599, [[1970]], trükiarv 40 000, hind rbl.lk 1598–599.85</ref>
 
Mainitud nomenklatuuri aluseks võttes on mitmetelemitmele vitamiinidelevitamiinile antud ka mittesüsteemsed põhinimetused. Rahvusvaheliselt on liigitatud vitamiinide hulka üle 20 vitamiini.
 
'''Vitamiinide nomenklatuur'''
235. rida ⟶ 234. rida:
 
|-
|[[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]] ka [[G-vitamiin]]<ref>Waro NAKAHARA ja Furnito INUKAI,''Studies on Dietary Requirements for Lactation.II.-Presence of Lactation Promoting Substance in Liver'' , Reprinted from Sci. Pap. I. P. C. R., Vol. 22, pp. 33-38, lk 135, 1934, [https://www.jstage.jst.go.jp/article/bbb1924/10/7-9/10_7-9_129/_pdf Veebiversioon (vaadatud 28.07.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
|[[riboflaviin]]
|vesi
252. rida ⟶ 251. rida:
 
|-
|[[vitamiin B4-vitamiin|B<sub>4</sub>-vitamiin]]
|[[koliin]]
|vesi
348. rida ⟶ 347. rida:
 
|-
|[[Vitamiin B15-vitamiin|B<sub>15</sub>-vitamiin]]
|[[pangaamhape]]
|vesi
354. rida ⟶ 353. rida:
 
|-
|[[Vitamiin B16-vitamiin|B<sub>16</sub>-vitamiin]]
|''[[dimethylglycine]]''
|vesi
360. rida ⟶ 359. rida:
 
|-
|[[Vitamiin B17-vitamiin|B<sub>17</sub>-vitamiin]]
|''[[laetrile]]''
|vesi
366. rida ⟶ 365. rida:
 
|-
|[[Vitamiin B22-vitamiin|B<sub>22</sub>-vitamiin]]
|[[karnitiin]]
|vesi
395. rida ⟶ 394. rida:
|[[4-aminobensoehape]]
|vesi
|juuste hallinemise vastane
|''anti - gray hair''
 
|-
466. rida ⟶ 465. rida:
 
|-
|[[G-vitamiin]] ka [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]]<ref>[[Waro Nakahara]] ja Furnito Inukai,''Studies on Dietary Requirements for Lactation.II.-Presence of Lactation Promoting Substance in Liver'' , Reprinted from Sci. Pap. I. P. C. R., Vol. 22, pp. 33-38, lk 135, 1934,[https://www.jstage.jst.go.jp/article/bbb1924/10/7-9/10_7-9_129/_pdf Veebiversioon (vaadatud 28.07.2013)</ref>
|[[riboflaviin]]
|vesi
475. rida ⟶ 474. rida:
|[[Biotiin]]
|vesi
|seborröavastane
|anti-seborröa
 
|-
481. rida ⟶ 480. rida:
|[[4-aminobensoehape]]
|vesi
|juuste hallinemise vastane
|''anti - gray hair''
 
|-
490. rida ⟶ 489. rida:
 
|-
|[[J-Vitamiinvitamiin|J-vitamiin]]
|
|vesi
568. rida ⟶ 567. rida:
 
|-
|[[Vitamiin P4-vitamiin|P<sub>4</sub>-vitamiin]]
|''[[troxerutin]]''<ref>Earl Mindell et al 2011</ref><ref>[http://www.chemyq.com/En/xz/xz12/118250dxeme.htm Sissekanne saidil http://www.chemyq.com]</ref>
|vesi
587. rida ⟶ 586. rida:
 
|-
|[[Q-vitamiin|Q-vitamiin]]
|[[ubikinoonid]]
|rasv
593. rida ⟶ 592. rida:
 
|-
|[[R-vitamiin]], ka [[B10-vitamiin|B<sub>10</sub>-vitamiin]]
|[[foolhape]]
|vesi
599. rida ⟶ 598. rida:
 
|-
|[[S-vitamiin]], ka [[B11-vitamiin|B<sub>11</sub>-vitamiin]]
|[[foolhape]]
|vesi
614. rida ⟶ 613. rida:
|[[S-metüülmetioniin]]
|vesi
|haavandivastane
|anti-haavandiline
 
|-
|[[V-vitamiin]]<ref>[http://www.dailyhealthmagazine.com/vitamin-v/ ''DAILYHEALTHMAGAZINE'' Veebiversioon (vaadatud 055.09.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
|[[Nikotiinhappeamiidadeniindinukleotiid|NAD]]
|
630. rida ⟶ 629. rida:
|}
 
<u>MärkusMärkused</u>:
*Hiljem on lisatud rasvlahustuvate vitamiinide hulka ka ligi 50 [[karotenoid]]i (A-vitamiini [[eelvitamiinid|eelvitamiini]]);
* Käesoleval ajalTänapäeval omavad osad vesilahustuvate vitamiinide rühma liikmed (osad [[B-rühma vitamiinid]], C-vitamiin) rasvlahustuvaid derivaate ning osad rasvlahustuvate vitamiinide rühma liikmed vesilahustuvaid derivaate (osad [[A-vitamiin]]id ja [[K-vitamiin]]id).<ref>[[David A. Bender]], ''Nutritional Biochemistry of the Vitamins'', 2nd ed, Cambridge University Press, lk 2, 2003, ISBN 9780521803885 [http://uqu.edu.sa/files2/tiny_mce/plugins/filemanager/files/4300301/Nutritional%20Biochem%20Vitamins%20bender%202003.pdf Veebiversioon (vaadatud 27.08.2013)] <small> (inglise keeles)</small>(pdf)</ref>
 
===Vitamiinide faktor elusorganismi metaboolsetes protsessides===
639. rida ⟶ 638. rida:
====Vitamiinide transport ja imendumine====
{{vaata|Ainete transport}}
Vitamiinidega seotud laboratoorsete meetodite ningja katsetuste baasil loodud ''[[in vitro]]'', ''[[in vivo]]'' jpt loom-ning ja inimmudelid on aluseks [[tõenduspõhine meditsiin|tõenduspõhise meditsiini]] kaudu organismide vitamiinidega vajaduse ning omastatavuse, defitsiidi ja haiguste, kirjeldamisel.<ref>Norman 1979</ref>
Vitamiinide imendumine rakkudesse ja neid ümbritsevasse väliskeskkonda toimub mitmetemitme protsessideprotsessi abil:
* [[difusioon]] [[kontsentratsioonigradient|kontsentratsioonigradiendi]] järgi
* [[osmoos]]
647. rida ⟶ 646. rida:
* [[eksotsütoos]]
 
==Inimese vitamiiniallikad==
==Vitamiinide allikad inimese jaoks==
Iga isiku geneetilised eripärad ja ka vanus, sugu, toitumine, elustiil jpt teised faktorid mõjutavad suuresti organismi võimekust vitamiine metaboliseerida.
Inimene saab vitamiine eksogeensetest allikatest, valdavas enamikus,enamasti taimset päritolu toiduga. Mõningaid vitamiine (näiteks [[K-vitamiin]], [[biotiin]], [[pantoteenhape]], [[niatsiin]]) sünteesib inimese seedekulgla mikrofloora.
Vajadusel suudab inimorganism mõnda vitamiini ka endogeenselt sünteesida (näiteks [[trüptofaan]]i rohkuse korral sünteesitakse temast [[niatsiin]]i, [[nahk|naha]]rakkudes toimub [[ultraviolettkiirgus]]e toimel [[kaltsiferoolid|vitamiini D]] süntees. Kui toidus on piisavalt mingi vitamiini eelühendit ehk [[eelvitamiin]]i, suudab organism seda vitamiini [[eelvitamiinid|eelvitamiinidest]] piisavalt sünteesida (näiteks A-vitamiini laadset toimet omavatest taimsetest [[karotenoidid]]est, sünteesitakse [[vitamiin A|A-vitamiinivitamiin]]i).
* toit annab põhiosa (enamiku vitamiine saab inimene taimsest toidust)
* seedekulgla mikrofloora tegevus.
658. rida ⟶ 657. rida:
RÜ ehk rahvusvaheline ühik, bioloogiliste ja farmakoloogiliste ainete potentsi määramisel kasutatav ühik.
Mõnede vitamiinide päevakogused väljendatakse puhta kemikaali potentsi kaudu rahvusvaheliste ühikutena ehk '''[[IU (täpsustus)|IU]]''' – '''''international unit'''''.
Enne keemiliselt valmistatud puhaste [[vitamiinipreparaat]]ide laialdast [[turustamine|turustamist]], peeti vajalikuks ainete potentsi hinnata tarvitamiskogusena, mis oli eelnevalt [[katseloom]]ade [[biotest]]ide [[kasvufaktor]]ite foonil välja töötatud.<ref>Walter, H. Eddy, Gessner G. Hawley, ''[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n15/mode/2up We need vitamins''], Reinhold Publishing Corporation, lk 13, 1941 Veebiversioon (vaadatud 11.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
 
Teadaolevalt esimese IU vitamiini potensikusepotentsikuse biotesti, mis põhines kasvul, töötas välja Drdr. [[H. C. Sherman]] [[A-vitamiin]]i ja [[B-vitamiin]]i jaoks. IU kogus Shermani kaudu on teatud kindla vitamiinipreparaadi kogus, mida lisatakse täiesti vitamiinivabale (kindel vitamiin) toidule, mis aga sisaldab adekvaatsetes kogustes kõiki teisi tuntud [[toitumisfaktor]]eid. Vitamiinipreparaadi IU koguse lisamise tulemusel tagatakse rottidel, kelledekelle vitamiinivaru (lisatav preparaadi tüüp) eelnevalt ammendatud, 4 -nädalase perioodi vältel kaalutõus 3 grg/nädala kohta. Nii töötati välja Shermani ühikud A- ja B-vitamiinile.<ref>Walter, H. Eddy, Gessner G. Hawley, ''[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n15/mode/2up We need vitamins''], Reinhold Publishing Corporation, lk 13, 1941 Veebiversioon (vaadatud 11.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
*''U.S.P'' (United States Pharmacopeia) Units
671. rida ⟶ 670. rida:
*Roti ühik jpt.
 
Paljud üheaegseltparalleelselt kasutuselkasutatavad olevad ühikudühikusüsteemid põhjustasid segadust ja need otsustati ühte standardisse koondada. Vitamiini standardiVitamiinistandardi koostamist hakkas koordineerima [[Rahvaste Liidu Tervise Organisatsioon|Rahvaste Liidu Tervise Organisatsiooni]] (''League of Nations Health Organization'') Bioloogilise Standardiseerimise Komisjon (''Commission on Biological Standardization'').
*17.–[[20. juuni|20. juunil]] [[1931]] võeti [[London]]is toimunud konverentsil vastu ajutised A-,B-,C- ja [[D-vitamiin]]i soovituslikud standardid (''Standards of Reference'').<ref>''[http://books.google.ee/books?id=H6keAQAAIAAJ&pg=RA3-PA12&dq=International+Units+defined+by+a+Committee+of+the+League+of+Nations&hl=et&sa=X&ei=a5UwUsGQCcmE4ASXyoGoBQ&redir_esc=y#v=onepage&q=International%20Units%20defined%20by%20a%20Committee%20of%20the%20League%20of%20Nations&f=false Miscellaneous Publication''], Issues 270-277, lk 12, [[1937]], United States Department of Agriculture Veebiversioon (vaadatud 11.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
 
== Vastunäidustused ==
 
[[Kasvajavastane ravi|Kasvajavastast ravi]] (sh [[keemiaravi]] ja [[kiiritusravi]]) saavatel [[vähihaige]]tel ei soovitata, erinevatel põhjustel, mitmeid vitamiine (nagu näiteks (A- ja E- ja C-vitamiinvitamiini) manustada.<ref>Novaator, [http://www.novaator.ee/ET/meditsiin/vahihaiged_tarbivad_nende_tervisele_ulimalt_ohtlikku_nonimahla/ Vähihaiged tarbivad nende tervisele ülimalt ohtlikku noni-mahla], 088.07.2010, veebiversioon (vaadatud 21.07.2014)</ref>
 
== Vitamiini vajadusVitamiinivajadus organismide füsioloogias (kirjandus)==
*...
*Subcommittee on Laboratory Animal Nutrition, Committee on Animal Nutrition, Board on Agriculture, Institute for Laboratory Animal Research, National Research Council,[http://www.lebi.ucr.ac.cr/files/Nutricion/Nutrient%20Requirements%20of%20Laboratory%20Animals.pdf ''Nutrient Requirements of Laboratory Animals: Fourth Revised Edition (Nutrient Requirements of Domestic Animals)''],[[1995]], National Academy Press, ISBN 0-309-58849-9 Veebiversioon (vaadatud 29.08.2013)
685. rida ⟶ 684. rida:
*Jean Guillaume, Sadisivam Kaushik, Plerre Bergot, Robert Métailler,[http://books.google.ee/books?id=As0flTZo_EAC&pg=PA151&dq=vitamer&hl=et&sa=X&ei=JdIpUryIGpSThQeU54A4&redir_esc=y#v=onepage&q=vitamer&f=false ''Nutrition and Feeding of Fish and Crustaceans''], Springer-Praxis Books in Aquaculture and Fisheries, 1999, ISBN 1 85233-241-7
*Committee on the Nutrient Requirements of Small Ruminants,[http://books.google.ee/books?id=1FZOX5oQ7MUC&pg=PA1&lpg=PA1&dq=nutrient+requirements+for+domesticated+animals&source=bl&ots=Tff43Kc3gv&sig=Z5edFruBb4kbz1ADSGzgJti8IM0&hl=et&sa=X&ei=oU_EUfL6HNDFtAa5h4D4Aw&ved=0CD0Q6AEwAzgU#v=onepage&q=nutrient%20requirements%20for%20domesticated%20animals&f=false ''Nutrient Requirements of Small Ruminants: Sheep, Goats, Cervids, and New World Camelids (Animal Nutrition)''], National Academies Press; 1 ed (2007), ISBN 978-0309102131 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 29.08.2013)
*Subcommittee on Beef Cattle Nutrition , Committee on Animal Nutrition , Board on Agriculture , National Research Council, ''Nutrient Requirements of Beef Cattle: Seventh Revised Edition: Update 2000 (Nutrient Requirements of Domestic Animals: A Series)'', National Academies Press; 7 ed (2000), ISBN 978-0309069342
*EFSA, ''Tolerable Upper Intake Levels for Vitamins and Minerals''[http://www.efsa.europa.eu/de/ndatopics/docs/ndatolerableuil.pdf ''Tolerable Upper Intake Levels for Vitamins and Minerals''.] Scientific Committee on Food / Scientific Panel on Dietetic Products, Nutrition and Allergies / European Food Safety Authority. 02/2006, ISBN 92-9199-014-0
*...
 
===Etümoloogia===
Termin ”vita-amine”, on moodustatud ladinakeelsest sõnast vīta ka vītae ''life'' + ''amine'', algselt neis sisalduva [[lämmastik]]u tõttu.<ref>Soraya de Chadarevian et al 2005</ref>
 
 
707. rida ⟶ 706. rida:
*[[Elmer Verner McCollum]], ''THE SUPPLEMENTARY DIETARY RELATIONSHIPS AMONG OUR NATURAL FOODSTUFFS'', The Journal of the American Medical Association Published Under the Auspices of the Board of Trustees, VOL. LXVIII, No. 19. [[Chicago]], [[1917]], [http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/history/McCollum_1917_ch.pdf Veebiversioon (vaadatud 13.05.2013)] (pdf)
*[[Elmer Verner McCollum]]. ''The Newer Knowledge Of Nutrition. The use of Food for the preservation of Vitality and Health'', [[1918]], The MacMillan Company,[http://www.archive.org/stream/newerknowledgen02mccogoog#page/n4/mode/2up (vaadatud 14.05.2013] (pdf)
*[[Walter Hollis Eddy]].''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors'', Baltimore, Williams & Wilkins Company, [[1921]], Chap 1. ''How Vitamines Were Discovered'',[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 077. mai 2013)]
*[http://www.jimmunol.org/content/17/6/local/advertising.pdf , 1929. Viosterol veebiversioon (vaadatud 12.05.2013)] (pdf)
*Brockhaus ABC Der Naturwissenschaft und Technik. Veb F.A. Brockhaus Verlag, [[Leipzig]], [[1957]], lk 347, Nr 455 (150/33/57).
*Judith P. Swazey ja Karen Reeds,''[http://www.baruch.cuny.edu/library/alumni/online_exhibits/digital/2001/swazey_reeds_1978/chap_03.htm TODAY'S MEDICINE, TOMORROW'S SCIENCE ESSAYS ON ''
PATHS OF DISCOVERY IN THE BIOMEDICAL SCIENCES''] Veebiversioon (vaadatud 099.09.2013)<small> (inglise keeles)</small> ([[1978]]) ''
*Subcommittee on Vitamin Tolerance. ''Vitamin Tolerance of Animals''. Subcommitte on Vitamin Tolerance Committee on animal Nutrition Board on Agriculture National Research Council. [[National academy Press]], [[Waschington D.C.]], [[1987]], ISBN 0-309-03728-X. [http://www.nap.edu/openbook.php?isbn=030903728X veebiversioon (vaadatud 21.05.2013)]
*Friedrich, W., ''Vitamins.'', [[1988]], ISBN 3-11-010244-7,[http://books.google.ee/books?id=VS9YWqnMpNsC&pg=PA53&dq=antivitamins&hl=et&sa=X&ei=k7FmUd2QDcq10QXwwYGoBw&ved=0CCwQ6AEwAA#v=onepage&q=antivitamins&f=false Google'i raamat (vaadatud 17.04.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*[[Gallop,PM]], [[Paz,MA]], [[Flückiger,R]], [[Henson, E.]],''Is the antioxidant, anti-inflammatory putative new vitamin, PQQ, involved with nitric oxide in bone metabolism?''. Connect Tissue Res. [[1993]], 29(2):153-61.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/8403896 Osaline veebiversioon (vaadatud 12.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*[[S.S. Bhojwani]], [[M.K. Razdan]]. Plant Tissue Culture: Theory and Practice: a Revised Edition, 1996, ISBN 0-444-81623-2.[http://books.google.ee/books?id=VwSR-77kh94C&pg=PA45&dq=plant+vitamins&hl=et&sa=X&ei=qHSMUe6rEuSZ0QW7loDQCw&ved=0CD8Q6AEwBDgK#v=onepage&q=plant%20vitamins&f=false Google'i raamat (vaadatud 10.05.2013)]
*Ian K. M. Morton, Judith M. Hall. ''Consice Dictionary of Pharmacological Agents: Properties and Synonyms''. [[Kluwer academic Publishers]], [[1999]], ISBN: 075-1404-993.[http://books.google.ee/books?id=mqaOMOtk61IC&pg=PA291&dq=vitamin+P4&hl=et&sa=X&ei=I5iPUfnECKGb0QW424G4CQ&ved=0CCoQ6AEwAA#v=onepage&q=vitamin%20P4&f=false Google'i raamat (vaadatud 12.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*The Landolt-Börnstein Substance Property Index. Springer materials,[http://lb.chemie.uni-hamburg.de/static/CN/2_V_vitam.php?content=105/O0_kLNoP veebiversioon (vaadatud 12.05.2013)]
*Lee Russell McDowell,''Vitamins in Animal and Human Nutrition.'', 2nd ed, Iowa State University Press, 2000, ISBN 0-8138-2630-6, [http://www.ucv.ve/fileadmin/user_upload/facultad_agronomia/Producion_Animal/Vitamins_in_Animal_and_Human_Nutrition.pdf Veebiversioon (vaadatud 044.05.2013)] (pdf)
*[[A. Iriarte]], [[H.M. Kagan]], [[M. Martinez-Carrion]]. ''Biochemistry and Molecular Biology of Vitamin B6 and Pqq-Dependent Proteins''. Birkhõuser Verlag, 2000, ISBN 3-7643-6145-X, [http://books.google.ee/books?id=sg45xaLTW9AC&pg=PA62&lpg=PA62&dq=PQQ+vitamin&source=bl&ots=XnMS-BwoZ3&sig=pqvGlNegE5k-SBRYumXiYWNDWT4&hl=et&sa=X&ei=eoqPUaOaI-ay0QXt7oGQBw&ved=0CHIQ6AEwBzgU Google'i raamat (vaadatud 12.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*Berg, JM, Tymoczko, JL., Stryer,L.,''Biochemistry'', W H Freeman, [[New York]], 5th edition, 2002; Section 8.6. ''Vitamins Are Often Precursors to Coenzymes.'', [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK22549/ Osaline veebiversioon (vaadatud 16.04.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
726. rida ⟶ 725. rida:
*Allen, L., Prentice, A., Harris, E.D., ''Encyclopedia of Human Nutrition.'',
''[[Elsevier]], [[Oxford]], 2 ed, [[2005]]; chapter: ''COFACTORS,Organic'', ISBN 0-12-150110-8 [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/B0122266943000636 Osaline veebiversioon (vaadatud 21.04.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*[[Soraya de Chadarevian]],[[Harmke Kamminga]].''Molecularizing Biology and Medicine: New Practices and Alliances, 1920s to 1970s''.Ch 3:''Vitamins and the Dynamics of Moleculirazation: Biochemistry, Policy and Industry in Britain 1914-1939'', pg 79-98, 2005, Harwood Academics Publischers, ISBN 90-5702-293-1, Google`i raamat osaline veebiversioon (vaadatud 055.05.2013)
*M. V. Kulkarni, S.S.Thonte, S.S.Rathod, [[N.B.Ghiware]].''Biochemistry'', [[2008]] ,10 ed.,ISBN 978-81-85790-06-0,[http://books.google.ee/books?id=5Bzuj1a4nUAC&pg=PA1&dq=Carl+Neuberg+and+biochemistry&hl=et&sa=X&ei=i9ZuUezIEumb0wXQ2IDYBg&ved=0CD0Q6AEwBDgK#v=onepage&q=Carl%20Neuberg%20and%20biochemistry&f=false Google'i raamat (vaadatud 17.04.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*Meyers, R.A., ''Encyclopedia of Physical Science and Technology.'', ''[[Elsevier Science]], [[Oxford]], 3 ed, 2010; chapter ''Vitamins and Coenzymes'', pages 509-528, ISBN 978-0-12-227410-7.[http://www.sciencedirect.com/science/referenceworks/9780122274107 Osaline veebiversioon (vaadatud 16.04.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*''Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused'',[[Mihkel Zilmer]], [[Ello Karelson]],[[Tiiu Vihalemm]], [[Aune Rehema]], [[Kersti Zilmer]], [[Biokeemia Instituut]], [[Tartu Ülikool]] [[2010]], ISBN 978-9985-2-1540-1.
*Nathan Bushue, Yu-Jui Ywonne Wan.''Retinoid Pathway and Cancer Therapeutics.'', Adv Drug Deliv Rev., 2010, October ; 62(13): 1285–1298., doi: 10.1016/j.addr.2010.07.003, PMCID: PMC2991380, NIHMSID: NIHMS229611, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2991380/ Veebiversioon (vaadatud 044.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*Earl Mindell, Hester Mundis. ''Earl Mindell's New Vitamin Bible'', Grand Central Life & Style; Rev Upd edition, [[2011]], ISBN 0446614092. [http://www.amazon.com/Earl-Mindells-Vitamin-Bible-ebook/dp/B0055PMS7I/ref=sr_1_4?s=books&ie=UTF8&qid=1368348153&sr=1-4&keywords=Vitamins Kindle'i raamat (vaadatud 12.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*[[Gerald F. Combs, Jr.]].''The Vitamins. Fundamental aspects in Nutrition and Health.'', 2012, [[Elsevier]], [[Oxford]], ISBN: 978-0-12-381980-2. [http://books.google.ee/books?id=D3BT-yqa9pAC&pg=PA146&dq=chylomicron+in+reptiles&hl=en&sa=X&ei=mPPmUL2eJ-HT0QX7r4GYAQ&ved=0CDMQ6AEwAQ#v=onepage&q=chylomicron%20in%20reptiles&f=false Google'i raamat (vaadatud 11.04.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Vitamiinid"