Krimmitatarlased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
15. rida:
[[1783]]. aastal vallutas [[Venemaa]] Krimmi. Paljud krimmitatarlased põgenesid Vene võimu eest Türki. Arvestataval hulgal krimmitatarlasi lahkus Krimmist veel ka [[1850. aastad|1850.]]–[[1860. aastad|1860.]] aastatel pärast [[Krimmi sõda]]. Samal ajal asustas tsaarivalitsus Krimmi intensiivselt [[venelased|venelastega]]. Selle tulemusel jäid krimmitatarlased vähehaaval Krimmis vähemusse.
[[1917]]. aasta detsembris kuulutas krimmitatarlaste Kurultai välja [[Krimmi Rahvavabariik|Krimmi Rahvavabariigi]], kuid veebruaris [[1918]] likvideeriti see bolševike poolt. Lõplikult langes Krimm bolševike kätte [[1920]]. aasta novembris. [[1921]]. aastal moodustati [[Krimmi ANSV]] mis kuulus [[Vene NFSV]] koosseisu. [[1920. aastad|1920.]] ja [[1930. aastad|1930. aastate]] esimesel poolel oli nõukogude rahvuspoliitika krimmitatarlaste suhtes küllaltki soodne (krimmitatari keel oli [[vene keel]]e kõrval asjaajamiskeeleks, oli võimalik saada krimmitatari keeles haridust jne.).
Nõukogude juhtkond süüdistas krimmitatarlasi koostöös Saksa okupatsioonivõimudega ja võttis [[11. mai]]l [[1944]] vastu otsuse krimmitatarlased Krimmist deporteerida. [[18. mai]]l [[1944]] algas krimmitatarlaste ja teiste ebausaldusväärseks peetud rahvaste deporteerimine. Ühtekokku deporteeriti 228 543 inimest, neist 191 014 krimmitatarlast. Deporteeritud viidi põhiliselt [[Usbekistan]]i, aga vähemal määral ka [[Kasahstan]]i, [[Tadžikistan]]i ja [[Venemaa]]le. Ametlikel andmetel hukkus küüditatutest esimese aasta jooksul 20%.
| |||