Krimmitatarlased: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
15. rida:
[[1783]]. aastal vallutas [[Venemaa]] Krimmi. Paljud krimmitatarlased põgenesid Vene võimu eest Türki. Arvestataval hulgal krimmitatarlasi lahkus Krimmist veel ka [[1850. aastad|1850.]]–[[1860. aastad|1860.]] aastatel pärast [[Krimmi sõda]]. Samal ajal asustas tsaarivalitsus Krimmi intensiivselt [[venelased|venelastega]]. Selle tulemusel jäid krimmitatarlased vähehaaval Krimmis vähemusse.
 
[[1917]]. aasta detsembris kuulutas krimmitatarlaste Kurultai välja [[Krimmi Rahvavabariik|Krimmi Rahvavabariigi]], kuid veebruaris [[1918]] likvideeriti see bolševike poolt. Lõplikult langes Krimm bolševike kätte [[1920]]. aasta novembris. [[1921]]. aastal moodustati [[Krimmi ANSV]] mis kuulus [[Vene NFSV]] koosseisu. [[1920. aastad|1920.]] ja [[1930. aastad|1930. aastate]] esimesel poolel oli nõukogude rahvuspoliitika krimmitatarlaste suhtes küllaltki soodne (krimmitatari keel oli [[vene keel]]e kõrval asjaajamiskeeleks, oli võimalik saada krimmitatari keeles haridust jne.). 1930ndate1930. aastate lõpus aga algasid krimmitatari intelligentsi suhtes repressioonid ning hakati läbi viima venestuspoliitikat.
 
Nõukogude juhtkond süüdistas krimmitatarlasi koostöös Saksa okupatsioonivõimudega ja võttis [[11. mai]]l [[1944]] vastu otsuse krimmitatarlased Krimmist deporteerida. [[18. mai]]l [[1944]] algas krimmitatarlaste ja teiste ebausaldusväärseks peetud rahvaste deporteerimine. Ühtekokku deporteeriti 228 543 inimest, neist 191 014 krimmitatarlast. Deporteeritud viidi põhiliselt [[Usbekistan]]i, aga vähemal määral ka [[Kasahstan]]i, [[Tadžikistan]]i ja [[Venemaa]]le. Ametlikel andmetel hukkus küüditatutest esimese aasta jooksul 20%.