Tartu lahing (1224): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
34. rida:
Veelkord saadeti Vjatško juurde läbirääkijad, kes lubasid tal oma meeste ja varaga puutumatult lahkuda, kui ta nõustub eestlastest lahku lööma. Novgorodi abiväe tulekule lootev Vjatško lükkas pakkumise tagasi. Vahepeal levis piirajate laagris kuuldus, et lähenemas on maakonnas rüüstamas käinud venelased ja osa väest tõttas neile lahinguvalmilt vastu. Venelasi siiski ei tulnud, mehed pöördusid tagasi ja võitlus jätkus.<ref name=HLKXXVIII5 /><ref name=Vahtre164166 />
Piiramine venis pikale, aga Vjatško ei alistunud. Lõpuks otsustati ristisõdijate juhi [[
Seejärel hakkasid sakslased eesotsas rüütel [[Johannesega]] mööda valli üles ronima. Üksteist üles aidates vallutati linnuse kaitsesein ja tungiti läbi eestlaste tehtud avause sisse. Neile järgnesid latgalid ja liivlased. Ülejäänud vägi jäi välja, et põgenejatel mitte pääseda lasta. Piirajad tapsid kõik linnuses olnud mehed ja ka mõned naised, krooniku teatel kokku 1000 inimest. Kõige kauem kaitsesid end venelased, kuid lõpuks langesid ka nemad. Ainus ellu jäetud mees oli üks [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Sudzdali]] vürsti [[vasall]], kes läkitati Novgorodi ja Suzdalisse toimunust sõna viima. Võitjad said saagiks sõjariistu, hobuseid ja muud vara ning ellujäetud naisi ja lapsi. Vallutatud linnus pandi põlema ja võitjad lahkusid Liivimaale. Samal ajal oli [[Pihkva]]sse jõudnud suur Tartule appi saadetud Novgorodi sõjavägi, mis linnuse vallutamisest ja selle kaitsjate tapmisest kuuldes tagasi pöördus.<ref name=HLKXXVIII5 /><ref name=Vahtre164166 />
|