Erinevus lehekülje "I tüüpi diabeet" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
[[Pilt:Blue_circle_for_diabetes.svg|pisi|200px|Diabeedi sümbol]]
'''I tüüpi diabeet''' ehk '''insuliinisõltuv diabeet''' ehk '''1. tüüpi diabeet''' ehk '''noorte suhkurtõbi''' ('''tüüp 1 ''diabetes mellitus''''', või '''T1DM'''; varem tuntud ka kui '''juveniilne diabeet''') on inimestel harilikult lapsepõlves või noorukieas ja mitmetel teistel [[imetajad|imetajatel]] keskeas algav ja terve elu kestev krooniline haigus, [[suhkurdiabeet|suhkurdiabeedi]] vorm, millele on iseloomulik [[kõhunääre|kõhunäärme]] endokriinse osa Langerhansi saarte [[insuliin|insuliini]] tootvate [[β-rakkude]] hävinemine.
 
==Inimestel==
=== Sümptomid ===
I tüüpi diabeedi esmasteks sümptomiteks on [[kusi|uriini]] hulga suurenemine, janu, söögiisu tõus ja samal ajal kehakaalu langus. Ravi hilinemise korral võivad tekkida isutus, iiveldus, oksendamine, üldine nõrkus ja isegi teadvusehäired. Selline sümptomaatika on põhjustatud insuliinipuuduse ja kõrgenenud veresuhkruveresuhkrutaseme ning kaugelearenenud staadiumis [[ketokehad|ketokehade]] (rasvade lagunemise produktid) poolt.<ref name="Eesti diabeediliit">I tüübi diabeet "[http://www.diabetes.ee/dokument.php?lk=496 Eesti Diabeediliit"] Vaadatud 24.10.2003</ref> I tüüpi diabeet diagnoositakse tihti patsientidel, kellel esineb diabeetiline ketoatsidoos, mille sümptomite hulka kuuluvad kuiv nahk, sügav hingeldamine, unisus, valu kõhus ning oksendamine.<ref name="webmd Symptoms Type I Diabetes">Diabetes Health Center [http://diabetes.webmd.com/guide/type-1-diabetes-symptoms "webmd Symptoms Type I Diabetes]" Vaadatud 17 September, 2008</ref>
 
Järgnev insuliinipuudus põhjustab veres ja uriinis kõrgenenud [[glükoos|glükoosi]] <nowiki/>taseme. Klassikalised sümptomid on tihe urineerimine, suurenenud janu ja näljatunne ning kaalukaotus.
 
== Tekkepõhjused ==
=== Immunopatoloogia ===
 
OsadOsa uurijaduurijaist ja osaallikaist allikaid liigitavadliigitab 1. tüüpi diabeedi [[autoimmuunhaigus]]eks. ja arvatakseArvatakse, et suhkruhaigete [[veri|veres]] ringlevad [[T-lümfotsüüdid]] sisenevad kõhunäärmesse ja mitmete tegurite toimel tunnistavad beeta-rakkudebeetarakkude valke, ka insuliini kui potentsiialseltpotentsiaalselt ohtlikke ning kutsuvad esile [[immuunvastus]]ed, milledemille toimel hakkavad kõhunäärme teatud rakud tootma ja eritama [[autoantikeha|autoantikehi]] beeta-rakkudebeetarakkude vastu ning selle tulemusel võivad aastate jooksul beeta-rakkudebeetarakkude populatsiooni vähenemine viia haiguse sümptomite ilmnemisele.<ref>Taplin CE, Barker JM., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/18176860 Autoantibodies in type 1 diabetes. Lühikokkuvõte.], Autoimmunity., veebruar 2008;41(1):11-8. doi: 10.1080/08916930701619169., veebiversioon (vaadatud 26.09.2014)<small>(''inglise keeles'')</small></ref><ref>{{netiviide
| URL = http://www.postimees.ee/2913973/who-libeerias-levib-ebola-taksodega | Pealkiri = Autoimmuunhaigused: omad muutuvad võõrasteks | Autor = Pärt Peterson | Väljaanne = Eesti Loodus | Aeg = 09/2003 | Kasutatud = 26.09.2014 | Keel = eesti}}</ref>
 
 
== Diagnoos ==
Diabeeti iseloomustab korduv või püsiv [[hüperglükeemia]] ehk kõrge veresuhkruveresuhkrutase sisaldus.ehk suur veresuhkusisaldus.<ref name="WHO1999-DefDiagClass">{{cite web|author=[[World Health Organisation]] Department of Noncommunicable Disease Surveillance|title=Definition, Diagnosis and Classification of Diabetes Mellitus and its Complications|year=1999|url=http://whqlibdoc.who.int/hq/1999/WHO_NCD_NCS_99.2.pdf|format=PDF}}</ref> Umbes veerandil I tüüpi diabeeti põdevatel inimestel on välja kujunenud diabeetiline [[ketoatsidoos]] selleks ajaks, kui haigus diagnoositakse. ErinevaidEri tüüpi diabeete diagnoositakse tavaliselt muude meetoditega, näiteks regulaarne tervisekontroll või teisejärguliste sümptomite põhjal nagu seletamatu väsimus või nägemisprobleemid. Diabeet avastatakse tihti mingi terviseprobleemi esinemisel, mis võis olla põhjustatud diabeedi poolt, näiteks [[infarkt]], [[insult]], silmaprobleemid, [[seeninfektsioon|seeninfektsioonid]] või lapse sündimine hüperglükeemiaga.
 
== Vältimine==
 
=== Toitumine ===
Uuringud on vihjanud, et rinnaga toitmine vähendab riski haiguse tekkele hilisemas elus.<ref>{{cite journal |author=Borch-Johnsen K, Joner G, Mandrup-Poulsen T, ''et al.'' |title=Relation between breast-feeding and incidence rates of insulin-dependent diabetes mellitus. A hypothesis |journal= [[The Lancet]] |volume=2 |issue=8411 |pages=1083–6 |year=1984 |month=November |pmid=6150150 |doi=10.1016/S0140-6736(84)91517-4}}</ref><ref>{{cite journal |author=Naim Shehadeh, Raanan Shamir, Moshe Berant, Amos Etzioni |title=Insulin in human milk and the prevention of type&nbsp;1 diabetes |journal=Pediatric Diabetes |volume=2 |issue=4 |pages=175–7 |year=2001 |doi=10.1034/j.1399–5448.2001.20406.x |pmid=15016183}}</ref> Mitmeid teisi toitumisega seotud riskifaktoreid uuritakse, kuid kindlate tulemusteni pole jõutud.<ref>{{cite journal |author=Virtanen SM, Knip M |title=Nutritional risk predictors of beta cell autoimmunity and type 1 diabetes at a young age |journal=The American Journal of Clinical Nutrition |volume=78 |issue=6 |pages=1053–67 |year=2003 |month=Detsember |pmid=14668264 |url=http://www.ajcn.org/cgi/pmidlookup?view=long&pmid=14668264}}</ref> I tüüpi diabeeti nimetatakse ka „suhkrudiabeediks,“ kuna kõrgetesuure suhkrusisaldusega toitude tarvitamine võib olla surmav.
 
== Haiguse kontrollimine ==
 
=== Insuliiniteraapia ===
I tüüpi diabeeti ravitakse insuliini asendamisega – kas perioodiliste süstidega või insuliinipumbaga. Lisaks peavad patsiendid järgima kindlalt toitumiskava ning tähelepanelikult jälgima veresuhkru taset. Tänapäeval kasutatakse sünteetiliselt valmistatud insuliini sea, lehma või kala insuliinist.<ref>Dr James R Wright, Jr MD, in [http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&_udi=B6T1B-45JG4XK-12&_user=10&_coverDate=04/06/2002&_rdoc=1&_fmt=high&_orig=search&_sort=d&_docanchor=&view=c&_searchStrId=1441488132&_rerunOrigin=google&_acct=C000050221&_version=1&_urlVersion=0&_userid=10&md5=b9e7dbc307ee8f8067eca8c54b220e06 The Lancet, Volume 359, Issue 9313] Vaadatud 6 April 2002</ref> Ravimata I tüüpi diabeet viib tavaliselt diabeetilisediabeetilisest ketoatsidoosi pooltketoatsidoosist põhjustatud koomani. Ketoatsidoos põhjustab vedeliku kogunemist ajus, mis on eriti eluohtlik. Selle tõttu on ketoatsidoos peamine surmapõhjus diabeedihaigetel.<ref>[http://ww2.ispad.org/pdf/clin-2.pdf]Arlan L Rosenbloom, Ragnar Hanas.(1996). "Diabetic Ketoacidosis: Treatment Guidelines"</ref>
 
Ravi peab jätkuma määramata ajaksaja, jasee ei sega igapäevaseid tegevusi. Patsiente treenitakse oma haigust iseseisvalt kontrollima, kuid mõnele inimesele võib olla see raske. Komplikatsioonid võivad tekkida madalast ja kõrgest [[glükoos|veresuhkrustveresuhkrutasemest]], mõlemad selle tõttu, et insuliini manustatakse tehislikult. Madal veresuhkurveresuhkrutase võib põhjustada teadvusekaotust ja krambihooge. Kõrge veresuhkurveresuhkrutase võib põhjustada väsimustunnet ja pikaajalistkahjustada kahjupikaks ajaks organiteleelundeid.
 
=== Kõhunäärme siirdamine ===
Kõige ekstreemsematel juhtudel võib [[pankreas|pankrease]] siirdamine taastada normaalse veresuhkru regulatsiooni. Siiski, operatsioon ja kaasnev [[immunosupperssioonimmunosupressioon]] on paljude arstide arvates ohtlikum kui järjepidev insuliini asendusteraapia. Selle tõttu kasutatakse kõhunäärme siirdamist ainult pärast neerusiirdamist, kuna uus neer nõuab immuunsüsteemi allasuruvate ravimite manustamist. See lubab siirdada patsiendile uus pankreas ilma täiendavate immuunsüsteemi kahjustavate ravimiteta.<ref>{{cite web|author=Jennifer L. Larsen |url=http://edrv.endojournals.org/cgi/content/full/25/6/919 |title=Pancreas Transplantation: Indications and Consequences |publisher=Edrv.endojournals.org |accessdate=29. november 2011}}</ref>
 
=== Saarerakkude siirdamine ===
Eksperimentaalne β-rakkude asendamine on mitmete uurimisprojektide huviobjektiks. Nende rakkude siirdamine on vähem invasiivne kui pankrease siirdamine, mis on hetkel kõige levinum lähenemine inimestel.
Üks variant sellest protseduurist näeb välja selline: saarerakud süstitakse patisendipatsiendi maksa, kus nad hakkavad elama ning toodavad insuliini. Arvatakse, et maks on kõige mõistlikum koht, kuna see on ligipääsetavam ning rakud toodavad seal hästi insuliini. Samas, patsiendi keha kohtleb uusi rakke samamoodi nagu igat teist võõrkude. Sellepärast peab saarerakke tootma patsiendi enda [[tüvirakk|tüvirakkudest]] või identse kaksiku tüvirakkudest.
Hiljutised uuringud on näidanud, et pärast saarerakkude siirdamist 58% patsientidest suutsid aasta hiljem iseseisvalt insuliini toota.<ref>{{cite web|url=http://www.mayoclinic.com/health/islet-cell-transplant/DA00046|title=Islet cell transplant: Experimental treatment for type&nbsp;1 diabetes |accessdate=4. juuni 2007|archiveurl = http://web.archive.org/web/20070410214823/http://www.mayoclinic.com/health/islet-cell-transplant/DA00046 |archivedate=10. aprill 2007}}</ref>
 
== Psühholoogilised mõjud ==
=== Depressioon ===
Depressioon ja depressivseddepressiivsed sümptomid esinevad tihedamini I tüüpi diabeeti põdevatel inimestel kui tervetel. Ühe artikli kohaselt on depressiooni esinemissagedus ondiabeedihaigetel rohkemenam kui 3 korda kõrgemsuurem diabeedihaigetel võrreldeskui mitte-diabeedihaigetegadiabeedihaigetel.<ref name="Roy, T. 2012">Roy, T., & Lloyd, C. E. (2012). Epidemiology of depression and Diabetes: A systematic review. Journal of Affective Disorders, 142, 8–21. doi: 10.1016/S0165-0327(12)70004-6.</ref> Naistel I tüüpi diabeediga naistel on suurem tõenäosus sattuda depressiooni kui meestel.
 
=== Söömishäired ===
Uuringud näitavad, et söömishäired on sagedasemad I tüüpi diabeeti põdevatel naistel.<ref>Colton, P. A., Olmsted, M. P., Daneman D., & Rodin, G. M. (2013). Depression, disturbed eating behavior, and metabolic control in teenage girls with Type 1 Diabetes. Pediatric Diabetes, 19 Feb. doi: 10.1111/pedi.12016.</ref> Mõned uuringus osalevad patsiendid muutsid iseseisvalt insuliinidoose, et suurendada kaalukaotust. Kõrge veresuhkru tase on seostatud [[polüuuria|polüuuriaga]] ningja vähendunudvähenenud söögiisuga, mis võib põhjustada kaalukaotust.
 
== Tüsistused ==
 
== Esinemissagedus ==
Geograafiliselt on haigestumuses suured erinevused. Kõige kõrgemsuurem on see [[soome|Soomes]] - umbes 50 uut juhtu 100 000 elaniku kohta aastas. [[jaapan|Jaapanis]], [[korea|Koreas]] ja [[hiina|Hiinas]] on haigestumus aga kümneid kordi madalamväiksem (0,5–2 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas). [[eesti|Eestis]] on vastav näitaja 10–11 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas.<ref name="Eesti diabeediliit">[http://www.diabetes.ee/dokument.php?lk=496 Eesti Diabeediliit"]</ref>
=== Diabeet Eestis ===
2006. aasta veebruari seisuga oli Euroopas 60 miljonit inimest, kellel on diagnoositud prediabeet ehk eeldiabeet, millest Eestis umbes 140 000 inimest.<ref name="Eesti diabeediliit">[http://www.diabetes.ee/dokument.php?lk=23389 Eesti Diabeediliit"]</ref>
DEPAC (Diabetes Experts Panel from Accessing Countries) uuringu eesmärgiks oli selgitada Euroopa Liiduga liitunud maades ([[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Poola]], [[Slovakkia]], [[Sloveenia]], [[Ungari]], [[Tsehhi]], [[Malta]], [[Küpros]]) diabeediseisu ja ravi kvaliteeti, mille jaoks korraldati vaatlusuuring 10-s liitunud riigis. Uuringusse hõlmati I ja II tüüpi suhkruhaiged, kelle diabeedistaaž oli vähemalt üks aasta. Eestis osalesid töös 6 keskust. Andmeid koguti patsientide vanuse, pikkuse, kaalu, diabeedistaaži ja tüübi, diabeediravimite kasutamise, erinevate raviskeemide, ravidooside kohta. Lisaks testiti vererõhku ning lipiidide väärtusi. Diabeediravi tõhususe üheks hindamise kriteeriumiks on analüüs [[glütseeritud hemoglobiin|HbA1c]]. HbA1c analüüsiga mõõdetakse [[glütseeritud]] [[Hemoglobiin|hemoglobiini]] taset veres. Eesti diabeetikutest on tulemused head või rahuldavad vaid veerandil diabeetikutest. HbA1c keskmised väärtused Eestis on 8,3–8,6%, normaalväärtuseks peetakse väiksemat kui 6,5% HbA1c väärtust.<ref name="Eesti diabeediliit. Diabeet Eestis">[http://www.diabetes.ee/dokument.php?lk=23389 Eesti diabeediliit. "Diabeet Eestis"] Vaadatud 26.04.2007</ref>
 
== Viited ==
== Veebikirjandus ==
* [[Tarvo Rajasalu]], [[Liina Salur]], [[Ülle Einberg]], [[Vallo Tillmann]], [[Raivo Uibo]],[http://www.eestiarst.ee/static/files/086/laste_ja_taiskasvanute_1._tyypi_diabeet_eestishla-dqb1_alleelid_ja_haigusseoselised_autoantikehad.pdf Laste ja täiskasvanute 1. tüüpi diabeet Eestis: HLA-DQB1 alleelid ja haigusseoselised autoantikehad], [[Eesti Arst]] 2006; 85 (7): 418–424, veebiversioon (vaadatud 26.09.2014)
* [[Tüümus]] ja [[tüümuse epiteelirakud]]: Geenen V., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/22717497 Thymus and type 1 diabetes: an update. Lühikokkuvõte.], Diabetes Res Clin Pract. oktoober Oktoober 2012 ;98(1):26-32. doi: 10.1016/j.diabres.2012.05.023., PMID: 22717497, veebiversioon (vaadatud 28.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Haigused]]
109 125

muudatust