Redaktsioon: 14. juuni 2015, kell 13:29 redigeeri 82.131.108.237 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. juuli 2015, kell 15:44 redigeeri eemalda Minnekon (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 10 799 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
5. rida: Arvatakse, et ligikaudu 6.–8. sajandi paiku tekkis Toomemäele varaseim eestlaste muinas[[linnus]] – [[Tarbatu]], millest 11.–12. sajandil kujunes välja muinasmaakonna [[Ugandi]] üks kahest keskusest{{lisa viide}}. Tegu oli tüüpilise teetõkkelinnusega – nimelt oli Toomemäe lähikond (praeguse [[Lai tänav (Tartu)\|Laia tänava]] otsa juures) ainus paik, kus [[Võrtsjärv]]est [[Peipsi järv]]e voolava Emajõe kallastele sai rajada aastaringselt läbitava tee. Mujal oli jõgi selleks sobimatute soiste kallastega. [[1030]]. aasta paiku vallutas Tarbatu [[Kiievi-Vene]] suurvürst [[Jaroslav Vladimirovitš]]. Kiievi võim kestis [[1061]]. aastani, mil linnuse vallutasid ja põletasid [[sossolid]].<ref>[[Andres Tvauri]]. [http://www.arheo.ut.ee/EA4_Tvauri_2012.pdf Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis, Estonian Archaeology 4, Tartu 2012.] Lk 30–31</ref> ~~[[1030]]. aastal vallutasid Tarbatu venelased, kuid [[1061]]. aastal löödi nad nii Tarbatust kui ka Ugandi aladelt välja.~~ Tarbatu vallutamine ~~ristisõdijate~~[[Riia ~~poolt~~piiskopkond\|Riia piiskopi]] ja [[~~1223~~Mõõgavendade ordu]] ~~oli~~väe ~~siinsetel~~poolt ~~aladel~~[[1224]]. ~~toimunud~~aastal oli [[~~Põhjala~~Liivimaa ~~ristisõjad~~ristisõda\|~~Põhjala~~Liivimaa ~~ristisõdade~~ristisõja]] ~~ehk~~ [[eestlaste muistne vabadusvõitlus\|~~eestlaste~~Eesti ~~muistse~~alal ~~vabadusvõitluse~~peetud võitluste]] üks olulisemaid sündmusi. ~~Aasta hiljem, [[1224]].~~Samal aastal rajati muinaslinnuse varemetele kivist [[Tartu piiskopilinnus\|piiskopilinnus]] ning Toomemäest sai [[Tartu piiskopkond\|piiskopkonna]] keskus. Linnuse lähedale püstitati ka võimas [[Tartu toomkirik]] (tänapäeval varemeis). Toomemägi kannatas [[pildirüüste]] ja [[Liivi sõda\|Liivi sõja]] ajal. [[Rootsi aeg\|Rootsi ajal]] toimusid Toomemäe ümber suuremahulised mullatööd, rajati mitu [[bastion]]i ja nendealust käiku, samuti süvendati mäge ümbritsevat [[vallikraav]]i. Praeguse tähetorni kohal asunud piiskopilinnus jäi varemeisse [[Põhjasõda\|Põhjasõja]] ajal, misjärel selle varemed arvatavasti lammutati ehitusmaterjaliks. Pärast Põhjasõda rajas Vene sõjavägi mäenõlva linnapoolsesse külge püssirohukeldri. [[Tartu ülikool]]i taasasutamise järel [[1802]]. aastal hakkasid Toomemäele kerkima ülikooli ehitised – näiteks klassitsistlik [[Vana Anatoomikum]] ja piiskopilinnuse asukohale [[Tartu Tähetorn\|Tartu tähetorn]]. Toomkiriku varemete kooriruumi osa kohandati [[Tartu Ülikooli Raamatukogu\|Tartu ülikooli raamatukoguks]]. 34. rida: Pilt:Tartu Toomemäe trepid Baeri ja Oru tänava nurgal, 20. september 2011.jpg\|Toomemäele iseloomulikud trepid Baeri ja Oru tänava nurgal Pilt:Vaade KE Baeri tn-lt-läänesuunas-2012-juunis.jpg\|Juunikuine (2012) vaade Kassitoomelt Kassiorule</gallery> ==Viited== {{viited}} == Välislingid ==

Toomemägi: erinevus redaktsioonide vahel