Redaktsioon: 28. oktoober 2014, kell 01:57 redigeeri Dexbot (arutelu \| kaastöö) 10 796 muudatust P Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. juuli 2015, kell 14:54 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust P Ekvador > Equador Uuem muudatus →
25. rida: '''Merisiga''' (''Cavia porcellus'' L.) on [[merisigalased\|merisigalaste]] [[sugukond (bioloogia)\|sugukond]]a [[merisiga (perekond)\|merisea]] [[perekond (bioloogia)\|perekond]]a kuuluv loom. Merisiga on valge või kollase-mustalaiguline sabatu [[närilised\|näriline]]. Keha pikkus on kuni 30 cm. Nad on hea sigivusega, andes aastas 3–5 pesakonda, igas 2–4 poega (metsikuil liikidel 2 pesakonda) <ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 7. kd., lk. 120</ref>. Emasel on ainult kaks nisa <ref name="Loomade elu"/> ja kui poegi on rohkem, siis ootavad ülejäänud ilma tõuklemata oma järjekorda. Merisea [[tiinus]] vältab ligi 2 kuud. Vastsündinud on hästi arenenud, nägijad, kasvavad kiiresti ja võivad juba 2–3 kuu vanuselt ise järglasi anda. <ref name="Loomade elu"/>. 37. rida: Merisea metsikud eellased on rohutoidulised ja sellepärast on ka merisea kõige loomulikum toit [[rohi]]. Nende [[lõikehammas\|lõikehambad]] on kohastunud rohu närimiseks ja kasvavad kogu looma elu jooksul. Merisiga kodustati [[Andid]]es tänapäeva [[Boliivia]], [[~~Ekvador~~Equador]]i ja [[Peruu]] alal umbes 7000 aastat tagasi. Ta kodustati [[liha]] saamise ja [[meelelahutus]]e eesmärgil <ref name="Loomade elu"/>. [[Inkad]] aretasid hulganisti meriseatõuge. Merisiga oli inkade põhiline lihaloom. Merisigu ka ohverdati, eelistades musti isendeid, sest need olid haruldasemad. Meriseakasvatus oli inkade seas üldlevinud, sest neid suutsid pidada ka vaesed pered. Merisigu vahetati kingitustena. Rahvameditsiinis usuti, et merisigadel on üleloomulikud ravivõimed. Selleks hõõruti merisigu haige koha vastu. Jällegi, mustade merisigade ravivõimeid peeti eriti suurteks. Selliseid ravimeetodeid kasutati ka sajandeid pärast eurooplastest kolonisaatorite saabumist, kui kohalikud elanikud ei saanud endale euroopa meditsiini lubada või kui nad seda ei usaldanud. 50. rida: [[Pilt:Riems-5_WT2005.jpg\|thumb\|Mälestusmärk katseloomadena hukkunud merisigadele Riemsis.]] Merisigadega uuritakse kõige rohkem [[nakkushaigus]]i: [[brutselloos]]i, [[difteeria]]t, [[koolera]]t, [[suu- ja sõrataud]]i, [[tuberkuloos]]i, [[tüüfus]]t ja teisi. Merisiga ei suuda ise sünteesida [[C-vitamiin]]i nagu inimenegi ja sellepärast sobib ta [[skorbuut\|skorbuudi]] uuringuteks. [[1960. aastad\|1960~~-ndatel~~. aastatel]] peeti [[USA]] [[laboratoorium]]ides 2,5 miljonit merisiga, aga hiljem on nende arv hiirte ja rottide arvel vähenenud, sest hiirte ja rottide [[DNA]] on märksa paremini uuritud ja nende haiguste uuringud, milles DNA-d vaja pole, on viimasel ajal vähenenud. [[1990. aastad\|1990~~-ndatel~~. aastatel]] oli USA laborites 375 tuhat merisiga, mis moodustas kõigist katseloomadest üksnes 2%. == Heraldikas ==

Merisiga: erinevus redaktsioonide vahel