Boliivia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Külm sõda > külm sõda
P Ekvador > Equador
110. rida:
Boliivia jaguneb 6 [[sõjaväeringkond|sõjaväeringkonnaks]]. Sõjavägi jaguneb 10 [[diviis]]i. Õhuväel on üheksa baasi, peamiselt suurtes linnades. Baasid asuvad La Pazis, Cochabambas, [[Santa Cruz]]is, [[Puerto Suárez]]is, Tarijas, [[Villamontes]]is, Cobijas, [[Riveralta]]s ja [[Roboré]]s.
 
Boliivias kehtib vabatahtlik [[ajateenistus]]. Vabatahtlikult saab ajateenistusse astuda 18-aastaselt, kuid kui ajateenijatest tekib puudus, siis alandatakse vanusepiiri 14 aastani. Ajateenistus kestab 12 kuud. 20% sõjaväelastest on 14-1514–15-aastased ja veel 20% 16-1716–17-aastased. Armees on umbes 31 500 meest, neist mereväes 5000.
 
Valitsuse iga-aastane kaitsekulutuste eelarve on 130 miljonit [[USA dollar]]it. Boliivia sõjaväes on aktiivseid liikmeid 55 000 ringis.
119. rida:
Boliivia on olnud asustatud rohkem kui 2000 aastat, kui sinna rändasid [[aimaraa]]d. Aimaraad seostavad end Huari–Tiwanaku tsivilisatsiooniga. Selle pealinn [[Tiwanaku]] asus Lääne-Boliivias juba umbes 1500 eKr, ehkki polnud siis tänapäeva mõistes rohkemat kui põllumajandusel põhinev [[küla]].
 
400. aasta paiku hakkas Tiwanaku laienema. Esmalt hõivas see lisaks Lääne-Boliiviale Lõuna-Peruu ja Põhja-Tšiili, [[7. sajand]]il ka kogu Peruu ranniku peaaegu [[EkvadorEquador]]ini. Tiwanaku kattis oma suurima ulatuse ajal 6,5 km² ja seal elas 15 000–30 000 elanikku, ehkki hiljuti on välja pakutud ka sadadesse tuhandetesse ja isegi poolteise miljonini ulatuvaid arve.
 
950. aasta paiku kliima muutus. Titicaca kandis vähenes sademete hulk oluliselt. Eeldatavalt kestis mitu aastat järjest [[põud]], millele järgnes tohutu näljahäda. Kõigepealt surid välja ülejäänud Titicaca-lähedased asulad, kõige viimasena ka pealinn. 1000. aasta paiku Tiwanaku hävis ja tema impeerium lakkas ühes temaga olemast.