Pärnumaa: erinevus redaktsioonide vahel

Aastatel 1575–1582 oli Pärnumaa [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] valduses. Pärnumaa, jagunes [[linnusepiirkond]]adeks: [[Haapsalu linnusepiirkond|Haapsalu]], [[Lihula linnusepiirkond|Lihula]], [[Koluvere linnusepiirkond|Koluvere]] ja [[Padise linnusepiirkond]]. Moskva tsaaririigi valduses olid [[Vene-Liivi sõda|Vene-Liivi sõjas]] vägede poolt [[1558]]. aastal vallutatud [[Tartu piiramine (1558)|Tartu linn]], [[Tartu piiskopilinnus]] ja [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkond]] ning osa endise Liivi ordu territooriumist: [[Narva ordulinnus]] (1558–1581) ja [[Pärnu]] (1575–1582), [[Haapsalu]] (1576–1581), [[Karksi ordulinnus]] (1579–1582), [[Kirumpää piiskopilinnus]] (1558–1579), [[Laiuse ordulinnus]] (1558–1582), [[Lihula linnus]] (1576–1581), [[Koluvere loss]] (1576–1581), [[Vasknarva ordulinnus]] (1558–1582), [[Padise klooster]] (1576–1580), [[Tarvastu ordulinnus]] (1570–1582) ja [[Toolse ordulinnus]] (1558–1581) ja ümberkaudsed alad.

[[17. sajand Eestis|17. sajand]]i algusest kuulus Pärnumaa, [[Rootsi]] kuningriigile, [[Läänemereprovintsid|Idamereprovintside]] Liivimaa koosseisus. [[Poola-Rootsi sõda (1617–1618)|Poola-Rootsi sõja]] ajal [[Pärnu piiramine (1617)|vallutasid linna mõnepäevase piiramise järel]], [[11. august]]il Rootsi väed ja Rootsi väed okupeerisid Liivimaa ranniku, [[Grobina]]st [[Pärnu]]ni. Raske majandusliku olukorra ja toiduainete puuduse tõttu, kuna maa oli aga ülimalt suures ulatuses rüüstatud, muutus sõjavägede toitlustamine raskeks aga ka poolakatele ning nad tõmbusid Eestimaalt tagasi [[Liivimaa]]le. Aastatel 1617–1710 oli Pärnumaa taas Rootsi valitsemise all, kus taastati [[Pärnu lään|Pärnu]] [[lään]], mis jagunes [[mõisalään]]ideks. Pärnu lääni arvati [[Koonga mõis|Koonga]], [[Tõstamaa mõis|Tõstamaa]], [[Audru mõis|Audru]] ja [[Tori mõis|Tori riigimõis]]ad.

Pärnumaa eksisteeris halduslikult algselt [[lään]]ina, seejärel [[1627]]. aastast [[Pärnu krahvkond|Pärnu krahvkonna]] ja hiljem [[Põhja-Liivimaa]], Eesti [[distrikt]]i haldusüksusena.

1630. aastal moodustati Pärnu kreis (maakond), mille koosseisu kuulusid ka endine [[Viljandi starostkondstaarostkond]] ja osa Loode-Läti alasid. [[Pärnu kreis]] jagunes kihelkondadeks, 17. sajandil, Rootsi aja lõpus, eraldati Läti distrikti Pärnu kreisist 5 läti asustusega kihelkonda, kui [[1694]]. aastal moodustati Liivimaa kubermangus kaks [[distrikt]]i. [[Liivimaa kindralkuberner]] [[Jacob Johann Hastfer]]i korraldusega 4. oktoobrist 1693 fikseeriti Põhja-Liivimaa maakondade piirid arvestades rahvuslikke printsiipe, eraldades [[Pärnu kreis|Pärnu maakonnast]] [[Salatsi]] (läti Salacgrīva), [[Väike-Salatsi]] (läti Mazsalaca), [[Ruhja]] (läti Rūjiena), [[Härgmäe]] (läti Ērģeme), [[Valga|Luke]] ja [[Valga]] ning ühendades nad [[Riia kreis|Riia kohtukonnaga]]. [[Alūksne]], [[Gulbene]] ja Läti osa [[Adsele kihelkond|Adsele kihelkonnast]] liideti [[Võnnu kreis|Võnnu]] või [[Koknese]] maakohtukonda. [[Karl XI]] korraldusel tõmmati nende piirid vastavalt kahe põlisrahva – eestlaste ja lätlaste – elualale. Vene aja alguses distriktid kaotati.

[[Viljandimaa]] eraldati iseseisvaks [[Viljandi kreis]]iks, esmakordselt alles [[asehalduskord|asehalduskorra]] ajal [[1783]]. aastal. Asehalduskorra likvideerimise järel moodustati Pärnu-Viljandi kaksikmaakond ning uuesti eraldatud [[Viljandi kreis]] moodustati [[19. sajand Eestis|19. sajand]]il, [[1888]]. aastal.