Erinevus lehekülje "Gustav Adolf Hippius" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
Sündis [[Nissi]]s [[pastor]]i pojana. Vaese ja väikse koguduse hingekarjase poeg pidi juba 14-aastaselt Tallinnas koolis käies ise endale muusika- ja joonistamistundide andmisega elatist teenima. Tallinnas tutvus Gustav Adolf [[Hageri]] kirikuõpetaja [[David Friedrich Ignatius]]e poja [[Otto Ignatius]]ega. Saanud isalt nõusoleku, kutsus Otto Gustav Adolfi Hagerisse, kus nad järgmised kaks aastat õppisid [[Saksamaa]]lt [[Vardi mõis]]a [[August Kotzebue]] laste õpetajaks kutsutud saksa maalikunstnik [[Karl Siegmund Walther]]i juures õppisid.
 
Talvel [[1812]] plaanis Hippius minna välismaale kunsti õppima. Sõja tõttu ei olnud võimalik Saksamaale minna ning tulevane kunstnik sõitis [[Praha]]sse, kus töötas umbes pool aastat. Kevadel [[1814]] saabus ta [[Viin]]i ja astus sealsesse kunstiakadeemiasse. [[1816]]. aasaaasta sügisel jätkas Hippius teekonda [[Itaalia]]sse, täpsemalt [[Rooma]]. Roomas töötas ta koos F. Overbecki ja kunstnik-kaasmaalase [[August Georg Wilhelm Pezold|August Georg Wilhelm Pezoldiga]]. Juunis [[1818]] alustas Hippius kojureisi ja jõudis järgmise aasta novembris Hagerisse tagasi.
 
Gustav Adolf Hippius abiellus [[1820]] oma sõbra Otto õe Friederike Ignatiusega ning asus seejärel [[Peterbur]]i, kus õpetas mitmes kõrgemas kunstiasutuses ning töötas portretistina. Peterburis lõi ta suurema kogu litograafiatehnikas valmistatud graafilisi lehti Vene riigimeestest, õpetlastest ja kirjameestest ja andis need välja üheksas vihus pealkirja all "Les Contemporains". Selles perioodist pärineb ka "[[Aleksandr Puškin]]i portree".
109 503

muudatust