Erinevus lehekülje "Eestimaa kubermang" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
 
===Elanikkond===
Kubermangu elanikkond oli 1881. aasta revisjoni põhjal 376 337 mõlemast soost hinge; 1897. aasta revisjoni andmetel juba 433 724. [[Linnaelanikud (provintsiaalõigus)|Linnaelanikke]] oli neist 1881. aastal 59 814 hinge ja 1897. aastal 7631576 315.
*1901. aasta andmetel elas kubermangus 440 662 elanikku (217 077 meest ja 223 585 naist, sündis juurde 13 069 last (6775 poissi ja 6294 tüdrukut).<ref>Teataja, nr.109, 21. mai 1903, [http://dea.nlib.ee/image.php?pid=s659431&con=0&bdragx=116&bdragy=83&edragx=151&edragy=109 lk 3]</ref>
*1902. aasta andmetel elas kubermangus 440 694 elanikku (217 095 meest ja 223 599 naist), nendest linnades 80 607, Tallinnas 68 045 inimest.
Pärast [[Veebruarirevolutsioon]]i nimetas [[Venemaa Ajutine Valitsus]] kuberneri ametikoha ümber kubermangukomissariks ja määras sellele kohale [[Jaan Poska]]. Samal ajal hakkasid Eesti rahvuslikud ringkonnad taotlema [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] [[eestlased|eestlastega]] asustatud alade liitmist Eestimaa kubermanguga ning ühtse [[autonoomia|autonoomse]] rahvuskubermangu moodustamist, mis seaduseelnõuna ka Ajutisele Valitsusele läkitati. Tartlased käisid välja ka eraldiseisva Põhja-Liivimaa kubermangu moodustamise idee keskusega Tartus. Ajutisele Valitsusele surve avaldamiseks uue omavalitsuse projekti kiiremaks vastuvõtmiseks organiseeriti 8. aprillil (26. märtsil vkj) 1917 Petrogradi Eesti Vabariikliku Liidu eestvedamisel [[Petrograd]]is u 40 000 (neist u 15 000 sõjaväelased) osalejaga [[meeleavaldus]]. [[12. aprill]]il (30. märts vkj) kinnitas Ajutine Valitsus määruse, millega Liivimaa kubermangu [[Pärnumaa|Pärnu]], [[Saaremaa|Saare]], [[Tartumaa|Tartu]], [[Viljandimaa|Viljandi]] ja [[Võrumaa|Võru]] maakonnad liideti Eestimaa kubermanguga. Kubermangukomissar ja tema 2 abi (üks neist endise Põhja-Liivimaa juhtimiseks) jäi endiselt Ajutise Valitsuse poolt määratavaks, kuid ta sai siseküsimustes suurema otsustusõiguse. Nõuandva organina oli ette nähtud maanõukogude ja linnavolikogude saadikutest moodustatav [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]], mis valiti 5. juunil (23. mail vkj).
 
Pärast [[Oktoobrirevolutsioon]]i, 9. novembril 1917 (27. oktoobril vkj) võttis [[Viktor Kingissepp]] kubermangukomissar Jaan Poskalt võimu üle ja järgnevalt hakkas Eestimaa kubermangu hakkas juhtima [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]]. 25. novembril (vkj 12. novembril) võttis Täitevkomitee vastu otsuse ka Ajutise Maanõukogu laialisaatmise kohta. 28. novembril (15. novembril vkj) pidas Ajutine Maanõukogu erakorralise koosoleku, kus kuulutati end kõrgeimaks võimuks Eestis kuni [[Eesti Asutav Kogu 1918|Eesti Asutava Kogu]] kokkukutsumiseni, enne kui ta lõplikult laiali saadeti.
 
==Saksa okupatsioon==
1918. aasta veebruari lõpus ja aprilli alguses okupeerisid [[Saksa Keisririik|Saksa]] väed Põhja-Baltikumi ja. [[Saksa okupatsioon Eestis (1917-1918)|okupatsioonivalitsusOkupatsioonivalitsus]] tühistas Veebruarirevolutsiooni -järgsed halduskorralduse muudatused ningja liitis Lõuna-Eesti maakonnad taasuuesti Liivimaa kubermanguga. Formaalselt jäi Eestimaa kubermang endiselt Venemaa osaks. Kubermangu uueks juhiks sai 8. armee 68. Põhjakorpusepõhjakorpuse ülem [[Adolf von Seckendorff]]. 27. augustil sõlmitud [[Bresti rahu]]lepingu lisaleppega loobus [[Nõukogude Venemaa]] suveräniteedist Eesti- ja Liivimaal.
 
{{Commonskat|Estlandia Governorate|Eestimaa kubermang}}
*[[Berndt Federley (1906-1976)]]: ''Kunglig majestät, svenska kronan och furstendömet Estland 1592–1600'', 306.lk., Helsingfors : Societas Scientiarum Fennica, 1946, [http://193.40.192.4:80/record=b1985096~S1*est ESTER]
*[[Brockhausi ja Efroni entsüklopeediline sõnastik]], 1890–1907 [http://gatchina3000.ru/big/119/119758_brockhaus-efron.htm Эстляндская губерния]
===AjaklirjandusAjakirjandus===
*[[Eestimaa Kubermangu Teataja]] (1853–1917) [http://dea.nlib.ee/index.php?lid=253 Digitaalselt] (saksa ja vene keeles);
*[[Maa Walla Kuulutaja]] (Tallinn: 1858–1889) [http://dea.nlib.ee/index.php?lid=158 Digitaalselt];
112 102

muudatust