Tugev vastastikmõju: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
Üksikud kvargid ja gluuonid on ainsad elementaarosakesed, millel on värvilaeng ja mis osalevad tugevas vastasmõjus. Kui kvargid on ühendatud suuremateks osakesteks ([[prooton]], [[neutron]], [[meson]]), siis nende värvilaengud taandavad üksteist ning nende kombinatsioonist tekkinud osake ise otseselt tugevas vastasmõjus ei osale. [[Tuumajõud]] tekivad tänu üksikute [[nukleon]]ide värvuspolaarsusele (analoogiliselt muidu elektriliselt neutraalsete [[aatom]]ite vahel tekkiva tõmbejõuga ([[van der Waalsi jõud]]).
Tugev vastasmõju on tõeliselt tugev. Kahe kvargi vaheline kooshoidev [[jõud]] on suurusjärgus 100 [[njuuton]]it{{lisa viide}}. Prootonitevaheline tõukumine aatomituumas (elektromagnetilise vastastikmõju tõttu) on
Erinevalt elektromagnetilisest vastasmõjust ei kahane tugev vastasmõju kvarkidevahelise kauguse kasvades, vaid jääb konstantseks. Seetõttu on teatavast kaugusest alates energeetiliselt kasulikum tõmmata [[vaakum]]ist välja uus kvargi-antikvargi paar, mis moodustavad lahknevate kvarkidega uued värvusneutraalsed kooslused. Seetõttu ei ole võimalik vaba kvargi olemasolu ning kõik eksisteerivad kvargid on seotud [[hadron]]iteks.
Kuigi ilma massita gluuon võiks teoreetiliselt kanda tugevat vastastikmõju lõpmata kaugele (analoogiliselt massita footonile), määrab ülalkirjeldatud efekt reaalse tugeva vastastikmõju maksimaalse kauguse, mis on suurusjärgus 10<sup>–15</sup> meetrit, ehk umbes võrdne aatomituuma läbimõõduga. Teisisõnu aatomi tuuma kooshoidev tugev vastastikmõju ei ulatu tuumast kaugemale.
[[Kategooria:Osakestefüüsika]]
| |||