Koiva jõgi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lisasin galeriisektsiooni ja ühe foto. |
Eemaldatud eksitav info, nagu oleks jõgi 85m sügav. Tegelikult kehtib see sügavus oru kohta. |
||
27. rida:
Koiva suurimad lisajõed (lähtest suudme poole) on [[Tirza]] (parempoolne), [[Palsa]] (vasakpoolne) ja [[Mustjõgi (Koiva)|Mustjõgi]] (parempoolne), [[Vija]] (vasakpoolne) ja [[Amata]] (vasakpoolne).
Kuigi Koiva on üldiselt liivase sängiga, esineb ülem- ja keskjooksul kiviseid lõike koos [[kärestik|kärestikega]], millest suurimad asuvad [[Strenči]] linna juures. [[Valmiera|Valmieras]] on jõele ehitatud tehiskärestik koos veeslaalomirajaga. Jõe keskjooksul Valmierast Siguldani asub [[1973]] rajatud [[Gauja rahvuspark]]. Jõe kaldal paljanduvad [[Devon]]i [[liivakivi]]d, moodustades Sigulda juures kuni
Koiva vesi on võrreldes teiste Läti jõgedega külm.
|