Erinevus lehekülje "Koiva jõgi" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 32 baiti ,  6 aasta eest
Eemaldatud eksitav info, nagu oleks jõgi 85m sügav. Tegelikult kehtib see sügavus oru kohta.
(Lisasin galeriisektsiooni ja ühe foto.)
(Eemaldatud eksitav info, nagu oleks jõgi 85m sügav. Tegelikult kehtib see sügavus oru kohta.)
Koiva suurimad lisajõed (lähtest suudme poole) on [[Tirza]] (parempoolne), [[Palsa]] (vasakpoolne) ja [[Mustjõgi (Koiva)|Mustjõgi]] (parempoolne), [[Vija]] (vasakpoolne) ja [[Amata]] (vasakpoolne).
 
Kuigi Koiva on üldiselt liivase sängiga, esineb ülem- ja keskjooksul kiviseid lõike koos [[kärestik|kärestikega]], millest suurimad asuvad [[Strenči]] linna juures. [[Valmiera|Valmieras]] on jõele ehitatud tehiskärestik koos veeslaalomirajaga. Jõe keskjooksul Valmierast Siguldani asub [[1973]] rajatud [[Gauja rahvuspark]]. Jõe kaldal paljanduvad [[Devon]]i [[liivakivi]]d, moodustades Sigulda juures kuni 9085 m sügava oru. Lisaks on jõgi ise Siguldas kuni 85 m sügav. Rahvuspargis on ka [[Turaida piiskopilinnus|Turaida]], [[Sigulda ordulinnus|Sigulda]] ja [[Krimulda piiskopilinnus|Krimulda linnuse]] varemed.
 
Koiva vesi on võrreldes teiste Läti jõgedega külm.
Anonüümne kasutaja