Tugev vastastikmõju: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
5. rida:
Üksikud kvargid ja gluuonid on ainsad elementaarosakesed, millel on värvilaeng ja mis osalevad tugevas vastasmõjus. Kui kvargid on ühendatud suuremateks osakesteks ([[prooton]], [[neutron]], [[meson]]), siis nende värvilaengud taandavad üksteist ning nende kombinatsioonist tekkinud osake ise otseselt tugevas vastasmõjus ei osale. [[Tuumajõud]] tekivad tänu üksikute [[nukleon]]ide värvuspolaarsusele (analoogiliselt muidu elektriliselt neutraalsete [[aatom]]ite vahel tekkiva tõmbejõuga ([[van der Waalsi jõud]]).
 
Tugev vastasmõju on tõeliselt tugev. Kahe kvargi vaheline kooshoidev [[jõud]] on suurusjärgus 100 [[njuuton]]it{{lisa viide}}. Aatomi tuumas prootonite vahelineProotonitevaheline tõukumine sama laengu tõttuaatomituumas (elektromagneetilineelektromagnetilise vastastikmõju) tõttu on mesonite vahendatud tõmbejõust 137 korda nõrgem.
 
Erinevalt elektromagnetilisest vastasmõjust ei kahane tugev vastasmõju kvarkidevahelise kauguse kasvades, vaid jääb konstantseks. Seetõttu on teatavast kaugusest alates energeetiliselt kasulikum tõmmata [[vaakum]]ist välja uus kvargi-antikvargi paar, mis moodustavad lahknevate kvarkidega uued värvusneutraalsed kooslused. Seetõttu ei ole võimalik vaba kvargi olemasolu ning kõik eksisteerivad kvargid on seotud [[hadron]]iteks.