Redaktsioon: 23. märts 2015, kell 11:45 redigeeri Elvim (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 5107 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 2. juuli 2015, kell 04:46 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 787 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: [[File:Chemical reactions.svg\|thumb\|300px\|~~Skemaatiliselt neli~~Neli põhilist reaktsioonitüüpi: [[liitumisreaktsioon\|ühinemis]]-, [[lagunemisreaktsioon\|lagunemis]]-, [[asendusreaktsioon\|asendus]]- ja topeltasendusreaktsioonid. [[Intramolekulaarne reaktsioon\|Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon]] annab [[isomeer\|isomeerse]] produkti (A → A').]] '''Keemiline reaktsioon''' on protsess, mille käigus ühest või mitmest [[keemiline aine\|keemilisest ainest]] ([[reagent\|lähteaine(te)st]]) tekib [[keemiline side\|keemiliste sidemete]] katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti). Erinevalt [[tuumareaktsioon]]idest ei toimu keemilises reaktsioonis [[aatomituum]]ade muutusi. Ühe keemilise aine muutumine teiseks keemilises protsessis nõuab [[energia]]t, et ületada energeetiline barjäär . Keemiline reaktsioon saab toimuda [[ainete segu]]s või [[lahus]]es, kui üks aine on kontaktis teise ainega ja süsteem saab mingil viisil [[energia]]t (soojus, valgus, elektrivool või ~~mehhaaniline~~mehaaniline jõud) või tuleb see molekulide enda sisemisest energiast . Aine [[molekul]]id saavad muutuda reaktsioonivõimeliseks, kui nad saavutavad energiataseme, mida nimetatakse [[aktivatsioonienergia]]ks. Mida ~~kõrgem~~suurem on aktivatsioonienergia, seda aeglasem on protsess. [[Aine omadused\|Keemiline muutus]] on aatomitevahelisi [[keemiline side\|keemilisi sidemeid]] moodustavate [[elektron]]ide ümberpaiknemine, st ühtede sidemete katkemine ja uute sidemete moodustumine. Reaktsiooni käigus esineb uute molekulide teke, kuid aatomid ei teki ega kao. 12. rida: Keemilised reaktsioonid alluvad kindlatele seaduspärasustele, mis võimaldavad mõista reaktsioonide olemust ja võimaldavad teha [[stöhhiomeetria]] arvutusi, reaktsioonide [[keemiline tasakaal\|tasakaalu]], [[keemiline kineetika\|kineetika]], [[soojusefekt]]ide ja [[termodünaamika]] arvutusi. ~~Teadud~~Teatud tüüpi reaktsioonide korral on edukalt rakendatavad spetsiifilised reeglipärasused. ~~Näiteiteks~~Näiteks: [[Markovnikovi reegel]] ütleb, et liitumisel [[alkeen]]idele või [[alküün]]idele ühineb [[elektrofiil]] (E<sup>+</sup>, näiteks H<sup>+</sup> või R<sup>+</sup> jt) selle [[süsinik]]u aatomiga, millega on seotud rohkem [[vesinik]]u aatomeid; [[Zaitsevi reegel]] ütleb, et [[Alus (keemia)\|alus]]e poolt industreeritud [[elimineerimisreaktsioon]] annab eelistatult suurema [[asendusrühm\|asendatusega]] produkti ehk reaktsiooniproduktides domineerib rohkem [[alküülrühm]]i sisaldav [[alkeen]]. == Reaktsioonivõrrand == {{Main\|Reaktsioonivõrrand}} {{Main\|Stöhhiomeetria}} Keemilist reaktsiooni kirjeldatakse [[reaktsiooni võrrand\|reaktsioonivõrrand]]iga, mis näitab protsessis osalevaid lähteaineid ja lõpp-produkte. Vastavalt [[massi jäävuse seadus]]ele saab võrrandi pooled võrdsustada, nii et mõlemal poolel on iga elemendi aatomeid võrdne arv. Täpsem ~~reaktsiooni võrrand~~reaktsioonivõrrand kajastab ka reaktsiooni mehhanismi: vaheastmeid ehk [[elementaarreaktsioon]]e. [[pöörduv reaktsioon\|Tasakaalulise reaktsiooni]] korral kasutatakse poolte vahel topeltnooli, millest üks näitab paremale, teine vasakule. Orgaaniliste reaktsioonide korral, kui tekib [[kõrvalprodukt]]e, võrrandi pooli ei võrdsustata ja poolte vahel kasutatakse üht noolt. [[Retrosüntees]]i (see on sünteesi planeerimine "tagurpidi" lähtudes soovitud lõppühendi struktuurist) võrrandites kasutatakse laia noolt. 29. rida ⟶ 30. rida: ==Reaktsiooni kiirus== {{Main\|Keemiline kineetika}} Keemilise [[reaktsiooni kiirus]] näitab, kuidas reaktsiooni komponentide [[kontsentratsioon]] või [[rõhk]] ajas muutub. Reaktsiooni kiirus on võrdeline reaktsioonis osalevate molekulide kontsentratsioonidega, kuid sõltub ka temperatuurist ja teistest ~~faktoritest~~teguritest. Sellega tegeleb [[keemiline kineetika]]. ==Keemiline süntees== {{Vaata\|Keemiline süntees}} [[Keemiline süntees]] on vajaliku produkti saamiseks kasutatav keemiline reaktsioon või ~~mitmete~~mitme ~~reaktsioonide~~reaktsiooni jada koos vajalike keemiliste ja füüsikaliste protseduuride rakendamisega. Enamasti on tegu lihtsamatest ühenditest keerukamate keemiliste ühendite saamisega ~~lihtsamatest ühenditest~~. Sünteesi tootlikkust näitab [[saagis]], mis arvutatakse [[reaktsioonivõrrand]]i(te) ja [[stöhhiomeetria]] põhjal. == Reaktsioonide klassifikatsioon == Keemilisi reaktsioone võib klassifitseerida ~~mitmete erinevate~~paljude tunnuste põhjal. 1) Reaktsioonis osalevate ainete olemuse alusel 49. rida ⟶ 50. rida: reaktsioonid [[vedelik\|vedelfaasis]] ([[lahus]]tes), [[tahkis\|tahkefaasis]], [[gaas]]ifaasis, [[plasma]]s [[sadestamisreaktsioon]] [[kemosorptsioon]] on gaasi, vedeliku neeldumine vedelikus või kogunemine tahke aine pinnale keemilise reaktsiooni tulemusena 3) Reaktsiooniga kaasneva energeetilise efekti põhjal 63. rida ⟶ 64. rida: 5) Intermediaadi olemuse järgi [[radikaalreaktsioon]], mida alustab keemilise sideme homolüütiline katkemine ([[homolüüs]]), nii et mõlemale fragmendile jääb üks elektron polaarne ehk [[ioonreaktsioon]], mida alustab keemilise sideme heterolüütiline katkemine ([[heterolüüs]]), nii et sideme elektronpaar läheb ühele fragmendile: [[elektrofiilne liitumine\|elektrofiilne]], [[nukleofiilne asendusreaktsioon\|nukleofiilne]], [[karbokatioon]]ne, [[karbanioon]]ne reaktsioon 73. rida ⟶ 74. rida: [[intramolekulaarne reaktsioon]] ehk sisemolekulaarne reaktsioon [[monomolekulaarne reaktsioon]], [[bimolekulaarne reaktsioon]], [[trimolekulaarne reaktsioon]] [[kooskõlareaktsioon]], [[peritsükliline reaktsioon]] - – esineb sidemete kooskõlastatud ümberkujunemine ilma aktiivse [[intermediaat\|intermediaadi]] moodustamiseta, nagu [[tsükkelliitumine]], [[een-reaktsioon]] jt 82. rida ⟶ 83. rida: 8) Olulisemad reaktsioonitüübid keemilise muutuse iseloomu või produkti iseloomu põhjal [[asendusreaktsioon]] (sealhulgas [[SN1 reaktsioon\|S<sub>N</sub>1]], [[SN2 reaktsioon\|S<sub>N</sub>2]], [[SE\|S<sub>E</sub>]]) , [[derivatiseerimine]], [[hüdrolüüs]], [[väljatõrjumisreaktsioon]] [[happe-aluse reaktsioon]], [[neutralisatsioon]] [[ioonreaktsioon]], [[ionisatsioonireaktsioon]], ioonse kompleksi moodustumine 94. rida ⟶ 95. rida: [[Keemiatööstus]]e toorainete keemilise töötlemise protsesside korral kasutatakse [[keemiatehnoloogia]]s juurdunud [[terminoloogia]]t. Näiteks [[termokeemiline muundamine]] ([[pürolüüs]], [[krakkimine]], [[utmine]], [[destruktiivne destillatsioon]], [[gaasistamine]], [[hüdropürolüüs]], [[kaltsineerimine]]), [[biolagunemine]] ([[anaeroobne lagunemine\|anaeroobne]] [[biodegradatsioon]], [[fermentatsioon]] ehk kääritamine). 9) Seoses [[funktsionaalrühm]]ade muutustega -– vaata artiklit "[[Orgaaniline reaktsioon]]" 10) Produktide selektiivse moodustumise järgi [[selektiivne reaktsioon]] ehk valiv reaktsioon on selline, milles [[reagent]] annab produkti valikuliselt ühe ainega lähtesegus olevatest komponentidest. Siin on tegu [[kemoselektiivsus]]ega. Selektiivseid reaktsioone kasutatakse keemilises analüüsis mingi ühendi määramiseks, aga ka sünteesis teatud komponendi eraldamiseks segust (näiteks [[Sommelet' reaktsioon]]) põhiliselt [[orgaaniline reaktsioon\|orgaaniliste reaktsioonidega]] on seotud [[regioselektiivsus]], [[stereospetsiifilisus]], [[stereoselektiivsus]], [[enantioselektiivne\|enantioselektiivsus]], [[diastereoselektiivne\|diastereoselektiivsus]] == Vaata ka ==

Keemiline reaktsioon: erinevus redaktsioonide vahel