Rēzekne: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) |
PResümee puudub |
||
40. rida:
[[Nõukogude võim]]u ajal kasvas Rēzekne tugevalt ja [[1991]]. aastaks ulatus linlaste arv 43 156-ni. [[Venestamine|Venestamise]] tulemusena olid 1989. aastal 53% ja veel 2000. aastal 50,7% linlastest venelased. Pärast Läti taasiseseisvumist on linlaste arv jällegi tüki maad vähenenud, lätlaste osakaal linnas aga tõusnud.
Rēzekne on tähtis transpordikeskus. Linnas lõikuvad kaks raudteed. Üht mööda saab sõita lääne poole [[Jekabpils]]i ja ida poole [[Ludza]] kaudu Venemaale, teist mööda edelasse [[Daugavpils]]i ning kirdesse Venemaale [[Abrene]] ja [[Ostrov]]i kaudu [[Pihkva]]sse. Kummagi raudtee kõrval kulgeb kummaski suunas [[maantee]]. Lisaks saab Rēzeknest sõita maanteed pidi loode poole [[Gulbene]]sse ning kagu poole [[Rāzna järv]]e ja
Rēzeknel on kolm [[sõpruslinn]]a: [[Arendal]] ([[Norra]]), [[Częstochowa]] (Poola) ja [[Vitebsk]] ([[Valgevene]]).
| |||