Röntgenikiirgus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Röntgenkiirgus > röntgenikiirgus
P raskemetall > raskmetall
14. rida:
 
[[Pilt:Roentgen2.jpg|pisi|[[Wilhelm Conrad Röntgen]], röntgenikiirte avastaja]]
[[Wilhelm Conrad Röntgen]] avastas röntgenikiirguse nimetatust teadlastest sõltumatult. Ta vaatles röntgenikiirgust esimest korda [[Würzburgi Julius Maximiliani Ülikool]]i Füüsikainstituudisfüüsikainstituudis hilisel reede õhtul [[8. november|8. novembril]] [[1895]], kui teenindavat personali enam majas ei olnud. Elektronkiiretoru lähedal helendas [[fluorestsents|fluorestseerus]] selle töötamise ajal [[baariumplaatinatsüaniid]]ist ekraan. Helendus ei lakanud ka siis, kui ta toru musta papiga kinni kattis. Järgnenud seitsme palavikulise nädala jooksul, mil Röntgen harva laborist lahkus, selgus, et põhjuseks on kiirgus, mis lähtub sirgjooni mööda gaaslahendustorust, see heidab varje, magnet ei kalluta seda kõrvale ja palju muud. [[28. detsember|28. detsembril]] [[1895]], esitas Röntgen avaldamiseks töö pealkirjaga "Über eine neue Art von Strahlen".<ref>W. C. Röntgen. Ueber eine neue Art von Strahlen. (Vorläufige Mittheilung.) – ''Aus den Sitzungsberichten der Würzburger Physik.-medic. Gesellschaft'', Würzburg 1895. ([[:de:s:Ueber eine neue Art von Strahlen (Vorläufige Mittheilung)]]</ref><ref>[http://www.wilhelmconradroentgen.de/staette.htm Röntgen-Gedächtnisstätte Würzburg]</ref>
 
Röntgeni teene on see, et ta sai vastavastatud kiirte tähtsusest kohe aru ning uuris neid esimesena teaduslikult. Röntgeni kuulsusele aitas kindlasti kaasa see, et ta tegi röntgeniülesvõtte oma abikaasa käelabast, mis sisaldus tema esimeses publikatsioonis röntgenikiirguse kohta. See kuulsus tõi talle [[1901]] [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]], kusjuures Nobeli auhinna komitee tõstis esile avastuse praktilist tähtsust. Röntgen nimetas oma avastuse '''X-kiirteks'''.
 
Nimetus "röntgenikiired" pärineb [[anatoom]] [[Albert von Kölliker]]ilt, kes pani selle ette [[23. jaanuar]]il [[1896]]. Ajendiks oli Röntgeni esimene avalik ettekanne Köllikeri asutatud Würzburgi Füüsikalisfüüsika-meditsiinilise Seltsimeditsiiniseltsi ([[Physikalisch-medizinische Gesellschaft zu Würzburg]]) kutsel. Mõnes keeles, sealhulgas [[inglise keel]]es, on jäädud esialgse nimetuse juurde.
 
== Ühikud ==
38. rida:
* Sisemine või väline [[fotoefekt]] – langev kiirgus lööb elektroni [[anood]]ist välja või viib elektroni kõrgemale [[energianivoo]]le.
 
Ajalooliselt esimesena töötati välja fotokeemilised meetodid. Nende suurimateks probleemideks oli vajalike keemiliste ühendite kõrge hind (muuhulgas läks vaja hõbedat), kui ka kõrge kiirguse tase, mida läks fotokeemilise reaktsiooni läbiviimiseks vaja. Meditsiinilistes rakendustes on tänapäeval kasutusel fotoluminesents ja pooljuhid kombineeritult. Röntgenikiired langevad plaadile, kus need neelatakse ja saadud energiaga kiiratakse nähtava valguse footoneid, mida siissaab [[CCD]] -kaameratega saab jäädvustada.
 
===Geigeri loendur===
53. rida:
* [[röntgenmikroskoopia]] kasutab väga väikeste objektide vaatlemiseks röntgenikiirgust;
* tööstuslik radiograafia kasutab röntgenikiirgust tööstuslike detailide kontrollimiseks – näiteks keevituste kvaliteedi hindamiseks;
* röntgenikiirgusega saab leida ülevärvitud maalide värvikihtide alt esialgseid pilte, sest mõned kasutatud värvid sisaldavad röntgenikiirgust paremini neelavaid [[raskemetalleRaskmetallid|raskmetalle]];
* riigipiiridel ja lennujaamades kasutatakse tihti röntgenikiiri, et pagasi ja sõidukite seest kiirelt leida keelatud esemeid;