Erinevus lehekülje "Kukersiit" redaktsioonide vahel

Lisatud 20 baiti ,  6 aasta eest
P
raskemetall > raskmetall
P (Bot: Migrating 4 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q1536758 (translate me))
P (raskemetall > raskmetall)
Kukersiit esineb Eestis 2,5–3 m paksuse kihina. [[Põhja-Eesti pank|Põhja-Eesti panga]] lähedal on ta suhteliselt maapinna lähedal, aga lõuna poole minnes järjest sügavamal, nii et lade asub 7–100 m sügavusel.
 
Kukersiidi [[mineraal]]sed lisandid koosnevad peamiselt vähese [[magneesium]]isisaldusega [[kaltsiit|kaltsiidist]], [[dolomiit|dolomiidist]] ja [[ränipurdkivim]]ist. [[RaskemetallRaskmetallid|Raskmetalle]]e selles ei leidu.
 
Kukersiiti on Eestis kaevandatud alates [[1916]]. aastast.<ref>A. Raukas, H. Viiding. "Maavarad". Kogumikus A. Raukas (koostaja), [[Eesti Loodus]], [[Valgus (kirjastus)|Valgus]] ja [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] 1995. Lk 82–85. ISBN 5440013555</ref> Eesti [[maapõu]]es leidub üle 7 miljardi tonni kukersiiti. Suurim aastane kaevandamismaht oli 29,7 miljonit tonni ([[1980]]. aastal).<ref>H. Bauert, V. Kattai. "''Kukersite oil shale''". Kogumikus A. Raukas, A. Teedumäe (toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers 1997. Lk 313. ISBN 9985501853</ref>
 
Kukersiiti on kirjasõnas esimest korda maininud [[August Wilhelm Hupel]] [[1777]]<ref>A. W. Hupel. "''TopographischeNachrichten von Lief- und Ehstland''". Bd. II. Riga 1777. 1–768</ref>. Kivim on saanud nimenimetuse [[Kukruse mõis]]a [[saksa keel|saksakeelse]] nime Kuckers järgi<ref>A. Aaloe, H. Bauert, A. Soesoo. "Kukersiit – Eesti põlevkivi". MTÜ GeoGuide Baltoscandia, Tallinn 2006. Lk 30. ISBN 9985976347</ref>. NimeNimetuse andis kivimile baltisaksa [[geoloog]] [[Friedrich Schmidt]]<ref>H. Bauert, V. Kattai. "''Kukersite oil shale''". Kogumikus A. Raukas, A. Teedumäe (toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers 1997. Lk 314. ISBN 9985501853</ref>.
 
==Viited==
128 086

muudatust