Johann Heinrich Bartholomäus Walter: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
kalmistu täps |
Resümee puudub |
||
6. rida:
1761. aastal sai Walter Tartu kodanikuks. Eriti ohtralt rajati Tartusse Walteri kavandatud hooneid pärast [[1775. aasta Tartu tulekahju|1775. aasta suurt tulekahju]]. Tema loomingu tuntuim näide on Tartu raekoda, mis põhiosas lähtub küll Hollandi [[Klassitsism|klassitsism]]ist, ent milles on ka [[Barokk|baroki]] ja [[Rokokoo|rokokoo]] elemente. Raekoja projekt kinnitati 1779. aastal, ehitustööd algasid 1781<ref name="aegade" /> ja hoone avati 9. oktoobril 1786<ref>"Tartu: ajalugu ja kultuurilugu" (koostanud [[Heivi Pullerits]]) Tartu: Ilmamaa, 2005, lk 62</ref>; [[siseviimistlus]] jätkus veel 1789. aastani.<ref name="aegade" />
Walteri projekteeritud on ka varaklassitsistlik hoone<ref name="Pullat">"Tartu ajalugu" (koostanud [[Raimo Pullat]]) Tln: Eesti Raamat, 1980, lk 138</ref> [[Raekoja plats (Tartu)|Raekoja plats]] 8 (1782–86), nn [[Katariina maja]] ehk Pistohlkorsi maja (praegune [[Tartu Linnamuuseum]]i hoone<ref name="aegade" />, 1785–90<ref name="Pullat"/>) [[Narva maantee (Tartu)|Narva maantee]]l ning [[Elistvere mõis|Elistvere]], [[Väätsa mõis|Väätsa]], [[Salla mõis|Salla]]<ref name="aegade" />, [[Varangu mõis|Varangu]]<ref>[http://www.v-maarja.ee/?part=html&id=302&PHPSESSID=afhbt7sburauugctlv0j2sc691 Varangu mõis] Väike-Maarja valla kodulehel</ref> ja [[Liigvalla mõis|Liigvalla]]<ref name="mois">[http://www.mois.ee/jarva/liigvalla.shtml Liigvalla mõisast Eesti mõisaportaalis]</ref> mõisahooned.<ref name="aegade" /> Samuti on tema töö [[Telleri kabel|J. F. Telleri perekonnakabel]] [[Vana-Jaani kalmistu]]l (1790. aastad)<ref name="Pullat"/>.
==Viited==
| |||