Ava peamenüü

Muudatused

P
Antverpen > Antwerpen
[[14. sajand|14.]] ja [[15. sajand]]il omandasid [[Burgundia hertsog]]id [[Philippe Julge]] ja [[Charles Südi]], abielude kaudu [[Flandria]] (Belgia) ja [[Holland]]i ([[Burgundia Madalmaad]]).
 
[[Saksa kuningas]] [[Karl V]] järglased ei suutnud [[friislased|friislasi]] ja [[Geldersen]]i maid alistada ja maad vallutada. Maa-ala vallutasid ja ühendasid alles [[Habsburgid]]e dünastia esindajad [[1540]]. aastal.
 
[[16. sajand]]il Madalmaade majanduslikus arengus kujunesid välja piirkondlikud erinevused: Põhja, rannikuäärsetes provintsides [[Holland]]is ja [[Zeeland]]is oli arenenud kaubandus ja meresõit. Lõunamaades, mandriosas: [[Flandria]]s ja [[Brabant]]is, oli arenenud manufaktuuritööstus. Osades provintsides jäi valitsevaks põllumajandus. Kaubanduse ja tööstuse arenguga seoses tugevnes ka elanikkonna [[kodanlus]]use klass.
[[1556]]. aastal läksid Madalmaad [[Hispaania kuningas|Hispaania kuninga]] ja [[Burgundia hertsog]]iks saanud [[katoliku usk]]u [[Felipe II]] võimu alla. 1555. aastatest oli aga levinud Madalamaades [[reformatsioon]]i tulemusel, [[kalvinism]]. 1561. aastal toimunud rahvarahutustele vastasid Hispaania võimud vägivallaga. Reformatsiooni Põhja-Madalmaades toetasid ka Hispaania ülemvõimuga rahulolematud aadlikud, milles juhtivat osa aga reformatsioonis etendasid [[Oranje Willem]], krahv Egmont ja krahv Hoorn.
 
1565. aastal sõlmiti [[opositsioon]]iliste aadlike liit ning 1566. aastal esitati [[manifest]], milles nõuti Madalmaade vabaduse taastamist, [[protestantism|protestantide]] vastaste seaduse pehmendamist, [[generaalstaadid|generaalstaatide]] kokku kutsumist. 1565. aasta augustis algas ülestõus, mille rahustamiseks lubas [[Parma Margarete]] lõpetada [[Hispaania inkvisitsioon|inkvisitsiooni]] tegevuse ja anda [[amnestia]] ülestõusnutele. 1567. aastal saabus Hispaania karistusvägedega madalmaadesse [[Fernando Álvarez de Toledo|hertsog Alba]] ning kehtestas terrorirežiimi, saades ka Madalmaade asevalitsejaks. 1572. aastal puhkes uus Hispaania-vastane ülestõus ja Oranje Willem kuulutati Hollandi vägede [[ülemjuhataja]]ks.
 
==Põhja-Madalmaad==
{{Vaata|Hollandi Vabariik}}
Pärast Madalmaadel toimunud [[Felipe II]] vastast [[Madalmaade ülestõus]]u, eraldus Madalmaade põhjaosa lõunaosast, [[1579]] moodustasid Madalmaade põhjapoolsed [[protestantism|protestantlikud]] provintsid [[Utrechti liit|Utrechti liidu]], milles lubasid üksteist toetada sõjategevuses [[katoliku kirik|katoliku]] Hispaania vastu. Seda lepingut peetakse ka tänapäevase Hollandi riigi asutamiseks. [[22. juuli]]l [[1581]] leppisid kõik Utrechti liidu provintsid kokku [[Hollandi iseseisvusdeklaratsioon]]i teksti, mille formaalsed allkirjastasid [[Hollandi generaalstaadid]] [[16. juuli]]l 1581 [[AntverpenAntwerpen|Antwerpenis]]is ning kuulutas [[26. juuli]]l [[1581]] välja iseseisvuse ja [[Hollandi Vabariik|Hollandi Vabariigi]]. 1584. aastast alates juhtis Madalmaade vabadusvõitlust [[Oranje Mauritz]], 1609. aastal sõlmiti rahu Itaalia ja Madalmaade vahel. Lõplikult kuulutati Holland iseseisvaks, [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastane sõja]] lõpetanud [[Vestfaali rahu]]ga.
[[Pilt:OoNL1786.png|pisi|[[Austria Holland]], 1786. aastal]]
Pärast [[Kaheksakümneaastane sõda|Kaheksakümneaastast sõda]] ([[1568]]–[[1648]]), saavutas Holland lõpliku iseseisvuse ning algas [[Hollandi kuldaeg]], millega kaasnes suur majanduslik ja kultuuriline õitseng, mis kestis kuni [[17. sajand]]ini.