Redaktsioon: 18. oktoober 2014, kell 18:08 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 121 muudatust P HC: lisatud Kategooria:Belgia ajalugu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 30. juuni 2015, kell 09:09 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust P Antverpen > Antwerpen Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
12. rida: [[14. sajand\|14.]] ja [[15. sajand]]il omandasid [[Burgundia hertsog]]id [[Philippe Julge]] ja [[Charles Südi]], abielude kaudu [[Flandria]] (Belgia) ja [[Holland]]i ([[Burgundia Madalmaad]]). [[Saksa kuningas]] [[Karl V]] järglased ei suutnud [[friislased\|friislasi]] ja [[Geldersen]]i maid alistada ja maad vallutada. Maa-ala vallutasid ja ühendasid alles [[Habsburgid]]e dünastia esindajad [[1540]]. aastal. [[16. sajand]]il Madalmaade majanduslikus arengus kujunesid välja piirkondlikud erinevused: Põhja, rannikuäärsetes provintsides [[Holland]]is ja [[Zeeland]]is oli arenenud kaubandus ja meresõit. Lõunamaades, mandriosas: [[Flandria]]s ja [[Brabant]]is, oli arenenud manufaktuuritööstus. Osades provintsides jäi valitsevaks põllumajandus. Kaubanduse ja tööstuse arenguga seoses tugevnes ka elanikkonna [[kodanlus]]use klass. 20. rida: [[1556]]. aastal läksid Madalmaad [[Hispaania kuningas\|Hispaania kuninga]] ja [[Burgundia hertsog]]iks saanud [[katoliku usk]]u [[Felipe II]] võimu alla. 1555. aastatest oli aga levinud Madalamaades [[reformatsioon]]i tulemusel, [[kalvinism]]. 1561. aastal toimunud rahvarahutustele vastasid Hispaania võimud vägivallaga. Reformatsiooni Põhja-Madalmaades toetasid ka Hispaania ülemvõimuga rahulolematud aadlikud, milles juhtivat osa aga reformatsioonis etendasid [[Oranje Willem]], krahv Egmont ja krahv Hoorn. 1565. aastal sõlmiti [[opositsioon]]iliste aadlike liit ning 1566. aastal esitati [[manifest]], milles nõuti Madalmaade vabaduse taastamist, [[protestantism\|protestantide]] vastaste seaduse pehmendamist, [[generaalstaadid\|generaalstaatide]] kokku kutsumist. 1565. aasta augustis algas ülestõus, mille rahustamiseks lubas [[Parma Margarete]] lõpetada [[Hispaania inkvisitsioon\|inkvisitsiooni]] tegevuse ja anda [[amnestia]] ülestõusnutele. 1567. aastal saabus Hispaania karistusvägedega madalmaadesse [[Fernando Álvarez de Toledo\|hertsog Alba]] ning kehtestas terrorirežiimi, saades ka Madalmaade asevalitsejaks. 1572. aastal puhkes uus Hispaania-vastane ülestõus ja Oranje Willem kuulutati Hollandi vägede [[ülemjuhataja]]ks. ==Põhja-Madalmaad== {{Vaata\|Hollandi Vabariik}} Pärast Madalmaadel toimunud [[Felipe II]] vastast [[Madalmaade ülestõus]]u, eraldus Madalmaade põhjaosa lõunaosast, [[1579]] moodustasid Madalmaade põhjapoolsed [[protestantism\|protestantlikud]] provintsid [[Utrechti liit\|Utrechti liidu]], milles lubasid üksteist toetada sõjategevuses [[katoliku kirik\|katoliku]] Hispaania vastu. Seda lepingut peetakse ka tänapäevase Hollandi riigi asutamiseks. [[22. juuli]]l [[1581]] leppisid kõik Utrechti liidu provintsid kokku [[Hollandi iseseisvusdeklaratsioon]]i teksti, mille formaalsed allkirjastasid [[Hollandi generaalstaadid]] [[16. juuli]]l 1581 [[~~Antverpen~~Antwerpen\|Antwerpenis]]is ning kuulutas [[26. juuli]]l [[1581]] välja iseseisvuse ja [[Hollandi Vabariik\|Hollandi Vabariigi]]. 1584. aastast alates juhtis Madalmaade vabadusvõitlust [[Oranje Mauritz]], 1609. aastal sõlmiti rahu Itaalia ja Madalmaade vahel. Lõplikult kuulutati Holland iseseisvaks, [[Kolmekümneaastane sõda\|Kolmekümneaastane sõja]] lõpetanud [[Vestfaali rahu]]ga. [[Pilt:OoNL1786.png\|pisi\|[[Austria Holland]], 1786. aastal]] Pärast [[Kaheksakümneaastane sõda\|Kaheksakümneaastast sõda]] ([[1568]]–[[1648]]), saavutas Holland lõpliku iseseisvuse ning algas [[Hollandi kuldaeg]], millega kaasnes suur majanduslik ja kultuuriline õitseng, mis kestis kuni [[17. sajand]]ini.

Madalmaad: erinevus redaktsioonide vahel