Kährik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 90.190.28.31 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Avjoska. |
P Indo-Hiina > Indohiina |
||
27. rida:
== Levila ==
Kähriku looduslik levila hõlmab [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] [[Aasia]] ranniku [[
Alates [[1934]] on kährikut korduvalt introdutseeritud [[Venemaa Euroopa-osa|Venemaa Euroopa-ossa]], kus ta kiiresti kodunes ja levis laialdaselt [[Karjala]]st põhjas kuni [[Kaukaasia]]ni lõunas. Seejärel tungis ta lääne poole [[Soome]]st põhjas kuni [[Rumeenia]]ni lõunas ning edasi Ida- ja Lääne-[[Saksamaa]]le ning teda on kohatud ka [[Prantsusmaa]]l.<ref name="Loomade elu"/>
33. rida:
Analoogilised katsetused NSV Liidu Aasia-osas ei õnnestunud. Kõigest üksikutesse kohtadesse [[Kesk-Aasia]]s, [[Kasahstan]]is ja [[Siber]]is jäi ta pidama.<ref name="Loomade elu"/>
[[Eesti]]s tabati esimene kährik [[1938]]., teine [[1947]]. aastal. Aastal [[1950]] lasti [[Pikknurme]], [[Põlula]] ja [[Lihula]] metskonda lahti 86 [[Kalinini oblast]]ist toodud kährikut, hiljem toodi neid veelgi sisse.<ref name=Kohler>Vilja Kohler. [http://tartu.postimees.ee/201108/tartu_postimees/uudised/344251.php Tulnukas ähvardab inimest üha rohkem] [[Postimees]], 20. november 2008 (Vaadatud 26. veebruaril 2013)</ref>
== Välimus ==
47. rida:
Kährik tegutseb peamiselt [[hämarik]]us ja [[öö]]sel, aga vahel päevalgi. Öö jooksul liigub ta soojal aastaajal 10–12 km, aga talvel vaid paarsada meetrit. Erinevalt rebasest ei liigu kährik sirgelt, vaid teeb alatasa haake ja uurib kiirustamata läbi kõik kohad, kust loodab midagi söödavat leida. Tihti kõnnib ta mööda [[veekogu]]de [[kallas|kaldaid]] ja [[koolmekoht]]i. Pehmesse [[lumi|lumme]] vajub ta sügavale sisse ning tekitab sinna oma lühikeste jalgade ja kõhuga vao.<ref name="Loomade elu"/>
Toidu suhtes ei ole kährikud valivad. Nad söövad õigupoolest kõiki, kellest jõud üle käib: peamiselt [[närilised|närilisi]], kuid ka [[lind]]e ja nende [[muna|mune]], [[konn]]i, [[roomaja]]id, [[putukad|putukaid]], uimaseid [[kala|kalu]] ja [[limus]]eid, samuti [[raibe]]t. Palju võivad nad süüa
Kährik on ainus koerlane, kes talvel magab. Tõelist talveund neil pole, aga seda nimetatakse [[taliuinak]]uks. Sügiseti koguvad nad rohkelt [[rasv]]a, nii et nende kehakaal suureneb 2 kg. Kuid see ei kehti nende loodusliku levila põhiosas, kuhu talvel lumi maha ei tule, nii et seal on nad aasta ringi aktiivsed. Seal redutavad nad üksnes üksikutel külmadel ja tuisustel päevadel oma urkas. Seevastu Euroopas ja oma loodusliku levila põhjaosas viibivad nad igal aastal [[detsember|detsembrist]] või [[jaanuar]]ist kuni [[veebruar]]i või [[märts]]ini taliuinakus, mille jooksul nende [[ainevahetus]]e intensiivsus langeb ligi veerandi võrra. Siiski võivad nad ka taliuinaku ajal sulailmaga väljas käia.<ref name="Loomade elu"/>
Kährik on ainus koerlane, kes ei [[haukumine|haugu]]. Selle asemel nad [[urin|urisevad]], millele võib järgneda pikk kaeblik vingumine. Vangistuses on neil täheldatud väga erilist sorti häälitsust, mis esineb nälja korral ja sarnaneb kassi
Kährikul on palju looduslikke vaenlasi. Neid murravad [[hunt|hundid]], [[ilves]]ed, [[rebane|rebased]] ja hulkuvad [[koer]]ad. Ohu korral eelistab kährik vastupanule peitupugemist ja kisategemist, nii et isegi [[krants]] saab temast jagu.<ref name="Loomade elu"/>
| |||