Viru värava eesvärav: erinevus redaktsioonide vahel

[[1870]]. aastal kavatses [[Eestimaa kubermanguvalitsus]] laiendada vanalinna sissesõiduteed ning [[Tallinna raad]] arvas linna [[ringmüür]]i muinsusväärtuseks ainult [[Kiek in de Kök]] ja [[Paks Margareeta]] ning olid nõus [[Harju värav]]a, [[Pika jala väravatorn]]i ja Viru eesväravate lammutamisega<ref>[[Andri Ksenofontov]], [http://www.epl.ee/artikkel/213874 Linnaisad soovisid all-linna müüri lammutada juba sajandi eest], Eesti Päevaleht, 5. september 2002</ref>. Viru värava eesväravad säilisid siiski enam-vähem terviklikult kuni [[1888]]. aastani, kui nad seoses TallinnasseTallinna [[hobutrammitee]] rajamisega lammutati. Eesvärava nurkades paiknenud [[ümartorn]]id aga säilisid, samuti [[bastion]]i osad<ref>[[Piret Peensoo]], [http://www.epl.ee/artikkel/234776 Linn remondib Viru värava tornikatused], Eesti Päevaleht, 6. mai 2003</ref>. Pärast eesväravate lammutamist pikendati Viru tänavat läbi muldkindlustuse kuni [[Vene turg|Vene turuni]] ning tänu sellele ühendusteele avati juba 1888. aasta augustis regulaarne [[hobutramm]]iliiklus Vana turu ja [[Kadriorg|Kadrioru]] vahel. [[1898]]. aastal tehti väike juurdeehitus lõunapoolsemale tornile.