Erinevus lehekülje "Baribal" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 26 baiti ,  5 aasta eest
P
resümee puudub
P (→‎Välimus: Viited)
P
}}
 
'''Baribal''' (''Ursus americanus'') on [[Põhja-Ameerika]]st pärinev [[karu (perekond)|karu]] perekonda kuuluv loom. Tegemist on Põhja-Ameerika väikseima, kuid kõige laiemalt levinud karuliigiga. Baribalid on [[omnivoor]]id, kelle toidulaud sõltub suuresti aastaajast ja elupaigast. Baribalid elavad metsastes piirkondades, kuid asuvad mõnikord ka inimasustuse lähistele, kust on lihtne toitu hankida. Baribali näol on tegemist maailma kõige levinuima karuliigiga. Lisaks [[pruunkaru]]le, on baribal ainuke tänapäevane karu perekonda kuuluv liik, mida IUCN ei peeta IUCNi pooltpea väljasuremisohus olevaks. <ref>Garshelis, D.L., Crider, D. & van Manen, F. (2008). [http://www.iucnredlist.org/apps/redlist/details/41687 "Ursus americanus"]. ''IUCN 2008. IUCN Red List of Threatened Species. Vaadatud 27. jaanuaril 2009''</ref>
 
==Levila==
[[File:Grand Tetons black bear.jpg|thumb|Baribal Grand Tetoni rahvuspargis|left]]
Baribali ajalooliseks levilaks on suurem osa Põhja-Ameerikast, tänapäeval leidub neid Põhja-Ameerika hõredamalt paiknevatel metsastunud aladel. <ref name="plan">{{cite web|url=http://wildlife1.wildlifeinformation.org/000ADOBES/Bears/Bears_IUCN_ActionPlan/bearsAP_chapter8.pdf|archiveurl=http://web.archive.org/web/20110723235737/http://wildlife1.wildlifeinformation.org/000ADOBES/Bears/Bears_IUCN_ActionPlan/bearsAP_chapter8.pdf|archivedate=2011-07-23|title=Chapter 8. American Black Bear Conservation Action Plan |format=PDF|accessdate=2011-02-21|author=Pelton, Michael R.; Coley, Alex B.; Eason, Thomas H.; Doan Martinez, Diana L.; Pederson, Joel A.; van Manen, Frank T. and Weaver, Keith M. }}</ref>
Ka praegu asustavad baribalid suurt osa oma ajaloolisest, tänapäeva [[Kanada]] aladel paiknevast, levilast, neid ei leidu vaid lõunapoolsetel põllumajandusaladel Albertas, Saskatchewanis, ja Manitobas. [[Prints Edwardi saar|Prints Edwardi saarelt]] on liik olnud välja surnud 1937. aastast alates. 1990-ndate keskel seitsmes Kanada provintsis läbi viidudtehtud uurimusest selgus, et kogu Kanada baribalipopulatsioon koosneb 396 000 – 476 000 isendist. <ref name="canada">{{cite web| url=http://wwf.ca/newsroom/?1058| title=Canadian Population| publisher=World Wildlife Fund| accessdate=2011-08-31}}</ref>
[[USA]] baribalide levila on koondunud riigi kirdeossa, põhjapoolsesse loodeossa, [[Kaljumäestik|Kaljumäestiku]] piirkonda, läänerannikule ja [[Alaska|Alaskale]], ülejäänud regioonides muutub levila katkendlikuks või puudub liik hoopis. Hiljutised vaatlused [[Ohio|Ohios]] viitavad, et baribalid on oma levilat viimase kümnendi jooksul laiendanud, küll aga ei arvata, et need laiendused indikeeriksid veel stabiilselt jätkusuutlikke uusi [[populatsioon|populatsioone]]. 35 osariigis 1990-ndate. aastate alguses 35 osariigis läbi viidud uuringud näitavad, et peale Idaho ja Mehhiko aladel leiduvate populatsioonide on baribalide hulk stabiilne või kasvav. Kokku leidub USA-s hinnanguliselt 339 000–465000 – 465 000 isendit.<ref name="us">{{cite web| url=http://wwf.ca/newsroom/?1058| title=United States Population| publisher=World Wildlife Fund| accessdate=2011-08-31}}</ref>
1993. aasta seisuga oli Mehhikos teada neli piirkonda, kus leidus baribalipopulatsioone. Mehhiko on ainus riik, kus baribal on klassifitseeritud ohustatud liigina.<ref name="plan"/>
==Elupaik==
Baribalid on väga osavad, olles võimelised avama keeratava kaanega purke, ja uksesulgureid, lisaks on nad väga tugevad – isegi karupojad on teadaolevalt suutnud ühe esikäpa abil ümber keerata 141–147 kg kaaluvaid kivikamakaid. Baribalide samm on rütmiline ja joostes on nad võimelised saavutama kiirusi 40–50 km/h. <ref name="Brown">{{Cite book|last=Brown|first= Gary |title=The great bear almanac|url=http://books.google.com/books?id=L0ggAQAAIAAJ|year=1993|publisher=Lyons & Burford|isbn=978-1-55821-210-7|ref=harv}}</ref> Baribalidel on hea nägemine ja katsete abil on kindlaks tehtud nende võime õppida värvuse järgi esemeid eristama isegi kiiremini kui šimpansid või koerad, samuti on nad võimelised õppima eristama erinevaid kujundeid (kolmnurgad, ruudud, ringid). <ref>{{cite web|url=http://www.bearbiology.com/fileadmin/tpl/Downloads/URSUS/Vol_3/Bacon_Burghardt_B_Vol_3.pdf |title=Learning and Color Discrimination in the American Black Bear |format=PDF |accessdate=2011-02-21}}</ref>
Baribali kaal varieerub ja sõltub vanusest, soost, tervisest ja aastaajast. Eriti hästi tuleb esile kaalu varieeruvus aastaaegade lõikes – sügiseti võib isend kaaluda kuni 30% rohkem kui kevaditi [[talveuinak|talveuinakust]] ärgates. Idaranniku baribalid on üldiselt raskemad kui lääneranniku baribalid, samas on isendid loode pool pisut raskemad kui isendid kagus. Täiskasvanud isased kaaluvad 57–250 kg, samas kui emased kaaluvad ligikaudu 33% vähem – 41–170 kg. <ref name="Hunter" /><ref name="scorzafava">{{Cite book|publisher=Stackpole Books|title=Radical Bear Hunter|first=Dick|last=Scorzafava|year=2007|isbn=978-0-8117-3418-9}}</ref>
Karvkate on pehme ja koosneb tihedast [[aluskarv|aluskarvast]] ning pikkadest ja jämedatest pealiskarvadest. <ref name="Brown">{{Cite book|last=Brown|first= Gary |title=The great bear almanac|url=http://books.google.com/books?id=L0ggAQAAIAAJ|year=1993|publisher=Lyons & Burford|isbn=978-1-55821-210-7|ref=harv}}</ref> Karv ei ole nii karm ega jäme kui pruunkarudel. <ref name=wood>John George Wood, ''The illustrated natural history'', Vol. 2, George Routledge and sons, 1865</ref> Baribale esineb mitmes erinevas värvivarjundis – kohata võib isendeid, kelle karvkate on valge, blond, kaneelikarva, helepruun, tumepruun või must, leidub ka vahepealseid variante. Alaska rannikualadel leidub sinaka varjundiga karusid, heleda karvaga karud elavad rannikulähedastel saartel ja [[Briti Columbia]] kaguosas, esineb ka albiinosid. <ref name="Herrero">{{cite book|author = Herrero, Stephen|title = Bear Attacks: Their Causes and Avoidance|url = http://books.google.com/books?id=gFlz6UKGqrcC|accessdate = 16. Mai 2012|year = 2002|publisher = Globe Pequot|isbn = 978-1-58574-557-9}}</ref> [[File:Spiritbear.jpg|thumb|Valge kasukaga baribal]] Enamikes piirkondades domineerib must karvkate – keskeltläbi 70 % kõigist baribalidest on mustad, kuid näiteks kaljumägedes elutsevatest baribalidest on mustad vaid 50%. <ref name="Brown">{{Cite book|last=Brown|first= Gary |title=The great bear almanac|url=http://books.google.com/books?id=L0ggAQAAIAAJ|year=1993|publisher=Lyons & Burford|isbn=978-1-55821-210-7|ref=harv}}</ref> Paljud isendid levila loodepoolsetel aladel on heleda, kaneelikarva või helepruuni karvkattega ja viimase tõttu võidakse neid sageli segi ajada [[grislikaru|grislikaruga]]. Grislist ja ka teistest karuliikidest on võimalik baribali eristada seljakühmu puudumise ja vähemeristuva koonuosa järgi. <ref name="Macdonald">Macdonald, D.W. (2006) ''The Encyclopedia of Mammals''. Oxford University Press, Oxford ISBN 0199567999.</ref>
==Käitumine==
[[Gary Brown]] on oma töös välja toonud 20 erinevat häälitsust kaheksas erinevas kontekstis, sealhulgas helid, mis väljendavad agressiivsust ja hääled, mis väljendavad rahulolu. <ref name="Brown">{{Cite book|last=Brown|first= Gary |title=The great bear almanac|url=http://books.google.com/books?id=L0ggAQAAIAAJ|year=1993|publisher=Lyons & Burford|isbn=978-1-55821-210-7|ref=harv}}</ref> Baribalil on inimestega võrreldes parem nägemine ja kuulmine, kõige paremini arenenud meeleks on haistmine, mis on seitse korda tugevam kui koertel. <ref>{{cite web|title=Black Bear Biology & Behavior|url=http://westernwildlife.org/black-bear-outreach-project/biology-behavior-3/|accessdate=2013-11-21}}</ref> Baribalid on territoriaalsed ja üksikelulised loomad, kuid suurte toiduvarude korral võivad nad koonduda väikestele aladele ja moodustuvad hierarhilised suhted, kus suuremad ja võimsamad isasloomad haldavad kõige külluslikumaid toitumispaiku. <ref name="Nowak">Nowak, R.M. (1991) ''Walker's Mammals of the World''. The Johns Hopkins University Press, Baltimore and London.</ref> Baribalid märgistavad oma territooriumi, hõõrudes end puude vastu ja kriimustades küünistega puukoort. Ühe isase poolt hallatavad alad kipuvad olema küllaltki suured, kuid ka seal on olenevalt piirkonnast erinevusi ja mõõtmetelt võib ühe looma toitumispiirkond varieeruda 13vahemikus ruutkilomeetrist13–2600 2600ruutkilomeetrit ruutkilomeetrini,ja mõne isendi puhul ulatuda toidupuuduse ajal isegi 11 260 ruutkilomeetrini. <ref name="Hunter"/><ref name="Nowak"/> Baribalid on osavad ujujad ja head ronijad, aktiivsed nii päeval kui öösel – inimasustuse lähedal pesitsevad isendid pigem öösel, pruunkarude läheduses elutsevad pigem päeval. <ref name="Hunter"/><ref name="Lariviere"/>
==Reproduktsioon ja areng==
[[File:Inspecting Newborn Black Bear Cubs.jpg|thumb|Vastsündinud baribalid]]
Looduses on baribali eluiga keskmiselt 18 aastat, kuid vahel ka rohkem. Rekordvanus looduses elanud baribalil on 31 aastat, vangistuses aga isegi 44 aastat. <ref name="Brown">{{Cite book|last=Brown|first= Gary |title=The great bear almanac|url=http://books.google.com/books?id=L0ggAQAAIAAJ|year=1993|publisher=Lyons & Burford|isbn=978-1-55821-210-7|ref=harv}}</ref> Looduslikke vaenlasi on täiskasvanud baribalidel vähe, neist peamised on pruunkaru ja karjana elutsevad [[hundid]]. <ref name="Lariviere"/>[[File:Bear hibernating.jpg|thumb|Emane baribal koos poegadega talvitumas|left]] Kutsikaid jahivad ilvesed, koiotid, jaaguarid, hundid, pruunkarud ja teised baribalid. <ref name="Hunter"/><ref name="Lariviere"/> Enamasti süüakse kutsikad ära talveuinakus oleva ema juurest. <ref name="Hunter"/>
==Talveuni==
Baribalid jäävad uinakusse oktoobris või novembris ja võtavad selleks ajaks juurde ligikaudu 15 kg rasva. Talveuni kestab 3–5 kuud. <ref name="charlotte">{{cite web|url=http://www.llbc.leg.bc.ca/public/PubDocs/bcdocs/373436/Chapter%202.8.pdf |title=Haida Gwaii Black Bear (Ursus Americanus Carlottae Subspecies) |format=PDF |accessdate=2011-02-21}}</ref> Selle aja jooksul langeb südametegevus 40–50 löögilt minutis 8 löögini minutis. Talveund magavad baribalid koopas või urus, mille sobivuse osas on emased valivamad kui isased. <ref name="goals1">{{cite web|url=http://www.entomology.cornell.edu/public/IthacaCampus/ExtOutreach/Outreach/Resources/pageBodySections/05/pageBodySections/00/text_files/file7/Golas_TeacherResourceGuide.pdf|title=American Black Bear Teaching Guide|last=Goals|first=Ben|publisher=Cornell|accessdate=22. november 2009}}</ref> Kasutatakse nii looduslikke kui ka isekaevatud koopaid <ref name="Macdonald"/> Söögiisu supresseerib uinaku ajal spetsiaalne [[hormoon]] [[leptiin]]. Kuna jääkaineid ei väljutata, töötleb keha lämmastikujäägid biomehhaaniliselt ümber vajalikeks [[valk]]udeks – see aitab ka vältida lihasmassi kaotamist. Pojad sünnivad jaanuaris-veebruaris. <ref>{{cite web|url=http://culter.colorado.edu:1030/~kittel/WEcol_Projects06/BearsHiberntn_BBennett.ppt|title=Hibernation of the Black and Brown Bear|last=Bennett|first=Bobby|date = Kevad 2006|accessdate=22. november 2009|location=Mountain Research Station}}</ref> Talvega kulutavad baribalid 25–40 % oma kehakaalust. <ref name="jim">{{cite web|url=http://www.nps.gov/dewa/naturescience/upload/cmsstgBEAR.pdf |title=The Black Bear|work=Spanning the Gap – The newsletter of Delaware Water Gap National Recreation Area |year=1993|author=Becker, Jim |accessdate=2011-02-21}}</ref> Kõige lõunapoolsetes levikupiirkondades magavad talveund ainult aastaste kutsikatega emased. <ref name="Hunter"/>
==Viited==
{{Commons|Category:Ursus americanus}}
107 500

muudatust