Redaktsioon: 19. juuni 2015, kell 00:03 redigeeri 82.131.34.76 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. juuni 2015, kell 22:16 redigeeri eemalda 82.131.32.226 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
10. rida: \| jaamade ja peatuste arv= \| jaamade ja peatuste arv2= \| rööpapaaride arv=1 \| avati =[[1905]] \| suleti =[[2004]] ([[Haapsalu]]st [[Riisipere]]ni) 16. rida: \| operaator = \| depoo = \| liini pikkus=77,4 km \| rööpmelaius =1520 mm [[laiarööpmeline raudtee\|(laiarööpmeline)]] \| elektrifitseeritud= [[Keila]]st [[Riisipere]]ni \| kiirus = 120 km/h reisirongidele, 80 km/h kaubarongidele 28. rida ⟶ 30. rida: [[Pilt:Turba railway station Oct2008.jpg\|pisi\|Turba jaamahoone]] [[Pilt:Endine Risti raudteejaam.JPG\|pisi\|Risti jaamahoone]] [[Pilt:Palivere jaamahoone.JPG\|pisi\|Palivere jaamahoone]] [[Pilt:Endine Taebla raudteejaam.JPG\|pisi\|Endine [[Taebla raudteejaam]]]] ==Raudteeliini avamine== Raudteeliini ehitust Keila ja [[kuurort]]linna Haapsalu vahel alustati 1902. aastal ja see ([[vene keel\|vene]] ''Кегель-Гапсальская железная дорога, КГЖД'') avati 1905. aastal. Avatud raudteeliin võimaldas reisijatevedu [[Looderaudtee]] [[Balti raudtee]]liini [[~~Tallinna-Keila~~Tallinna–Keila raudtee]] jätkuna kuurortlinna Haapsalusse, [[Haapsalu kreis]]i keskusesse. Haapsalut, üksnes seal asuva [[ravimuda]]ga, hindas puhkusekohana Venemaa keiser [[Nikolai II]] ning koos raudteeharuga ehitati Haapsalusse ka keisri ja keisriperekonna vastuvõtuks esinduslik [[Haapsalu raudteejaam]]. 39 meetrine avatud [[galerii]], mis ühendas raudteejaama Keiserliku paviljoniga (kus tänapäeval asub [[Eesti Raudteemuuseum]]) ning keiserliku rongi vastuvõtuks vajalik 216 meetri pikkune [[perroon]]. 38. rida ⟶ 41. rida: Keila – Haapsalu raudtee äärde rajati neli raudteejaama: [[Riisipere raudteejaam\|Riisipere]] (''Ризенбергъ, III klass''), [[Risti raudteejaam\|Risti]] (''Ристи, III klass''), [[Palivere raudteejaam\|Palivere]] (''Паллиферъ, V klass'') ja [[Haapsalu raudteejaam\|Haapsalu]] (''Гапсаль, II klass''). [[1917]]. aastaks lisandusid [[Vasalemma raudteejaam\|Vasalemma]] (''Вазалемъ''), [[Ellamaa raudteepeatus\|Ellamaa]] (''Элламма'') ja [[Taebla raudteejaam\|Taebla]] (''Тайбель''). Haapsallu rajati kahekohaline veduridepoo koos vedurite [[Pöördsild\|pöördsillaga]]<ref>[http://jaam.ee/index.php?lk=32&show=47 Keila-Haapsalu raudtee Vene keisririigi päevil.] Eesti Raudteemuuseum Haapsalus</ref>. 1920. aastatel pikendati raudteed [[Rohuküla sadam]]a basseinidevahelisele kaile. [[1930. aastad\|1930. aastatel]] oli raudteel 17 jaama ja peatuskohta (kaasa arvatud nõudepeatused): 61. rida ⟶ 64. rida: ==Ajalugu== [[Juuni]]s [[1935]] võeti reisijate veoks kasutusele Eestis ehitatud diisel-elektriline mootorvagun DeM 31 nimega "[[Lendav Läänlane]]". [[Juuli]]s [[1965]] alustasid [[elektrirong]]id sõitu kuni [[Vasalemma raudteejaam]]ani. <ref>Tõnu Tammearu. Elektriraudtee Eestimaal alates 1924. Tänapäev, 2009. Lk. 81</ref><ref name="Ajalugu">[http://www.elektriraudtee.ee/ettevottest/missioon/ajalugu Ajalugu.] Elektriraudtee</ref> [[September\|Septembris]] [[1981]] avati elektrifitseeritud [[Tallinna–Riisipere raudteeliin]]<ref>T. Tammearu. Lk. 102</ref><ref name="Ajalugu"/>.▼ Sõit Tallinnast Haapsallu kestis ligikaudu kaks tundi. ▲[[~~Juuli~~15. juuli]]sl [[1965]] alustasid [[elektrirong]]id sõitu kuni [[Vasalemma raudteejaam]]ani. <ref>Tõnu Tammearu. Elektriraudtee Eestimaal alates 1924. Tänapäev, 2009. Lk. 81</ref><ref name="Ajalugu">[http://www.elektriraudtee.ee/ettevottest/missioon/ajalugu Ajalugu.] Elektriraudtee</ref> ~~[[September\|Septembris]] [[1981]] avati elektrifitseeritud [[Tallinna–Riisipere raudteeliin]]<ref>T. Tammearu. Lk. 102</ref><ref name="Ajalugu"/>.~~ 1980. aastatel sõitis liinil [[Tallinna–Haapsalu raudtee\|Tallinn–Haapsalu]] kolm paari [[reisirong]]e päevas, sõit kestis keskmiselt kaks ja pool tundi. 1990. aastate alguseks oli raudtee seisukord sedavõrd halvenenud, et rongisõit kestis juba üle kolme tunni. [[1995]]. aasta kevadel lepiti [[Eesti Raudtee]] ja kohalike omavalitsuste poolt kokku alustada laguneval raudteel remonditöid. Uute liiprite paigaldamine algas suvel, kuid töö seiskus teadmata põhjustel augustis. <ref>"Täna suletakse Riisipere–Haapsalu liinil rongiliiklus". Postimees, 22.09.1995</ref> ▼ [[4. september\|4. septembril]] [[1981]] avati pikendusena elektrifitseeritud [[Tallinna–Riisipere raudteeliin]]. <ref>T. Tammearu. Lk. 102</ref><ref name="Ajalugu"/> 1980. aastatel sõitis liinil [[Tallinna–Haapsalu raudtee\|Tallinn–Haapsalu]] kolm paari [[reisirong]]e päevas, sõit kestis keskmiselt kaks ja pool tundi. 1995. aastal kestis rongisõit Tallinnast Haapsallu juba ligi kolm ja pool tundi. Sama aasta augustis oli rongisõitjaid keskmiselt 130-190 inimest päevas. Hoolimata suhteliselt väikesest sõitjate arvust sõitis liinil täispikk kuue vaguniline [[diiselrong]] [[DR1\|DR1A]], kuigi kulude kokkuhoiu seisukohalt oleks tasuvam olnud väiksem koosseis. Ebaefektiivselt toimis ka piletimüügikorraldus. ▼ ▲~~1980. aastatel sõitis liinil [[Tallinna–Haapsalu raudtee\|Tallinn–Haapsalu]] kolm paari [[reisirong]]e päevas, sõit kestis keskmiselt kaks ja pool tundi.~~ 1990. aastate alguseks oli raudtee seisukord sedavõrd halvenenud, et rongisõit kestis juba üle kolme tunni. [[1995]]. aasta kevadel lepiti [[Eesti Raudtee]] ja kohalike omavalitsuste poolt kokku alustada laguneval raudteel remonditöid. Riisipere–Haapsalu lõik oli tehniliselt tolleks ajaks Eesti Raudtee üks kõige mahajäänumaid. <ref>"Haapsallu rongiga enam ei saa". Eesti Päevaleht, 16.09.1995</ref> Uute liiprite paigaldamine algas suvel, kuid töö seiskus teadmata põhjustel augustis. <ref>"Täna suletakse Riisipere–Haapsalu liinil rongiliiklus". Postimees, 22.09.1995</ref> 1995. aastal kestis rongisõit Tallinnast Haapsallu juba ligi kolm ja pool tundi. ▲~~1995. aastal kestis rongisõit Tallinnast Haapsallu juba ligi kolm ja pool tundi.~~ Sama aasta augustis oli rongisõitjaid keskmiselt 130-190 inimest päevas. Hoolimata suhteliselt väikesest sõitjate arvust sõitis liinil täispikk kuue vaguniline [[diiselrong]] [[DR1\|DR1A]], kuigi kulude kokkuhoiu seisukohalt oleks tasuvam olnud väiksem koosseis. Ebaefektiivselt toimis ka piletimüügikorraldus. Keskmiselt ostis pileti vaid kolmandik reisijatest. 1995. aasta alguses maksis sõidupilet Tallinnast Haapsallu 14 krooni ja 90 senti. <ref>"Eesti Raudtee võib hakata kasutama autobusse". Postimees, 03.12.1994</ref> Kohalik rongisõitja on meenutanud: 72. rida ⟶ 82. rida: Raudtee kehvale seisukorrale vaatamata püsis kaubavedu Haapsalu liinil kasumis. Keskmiselt laaditi igas jaamas ööpäevas peale kaks vagunitäit metsamaterjali ja loomasööta. Mahalaaditi kolm vagunitäit teravilja, kütust, loomasööta ja liipreid. [[15. september\|15. septembril]] [[1995]] võttis [[Eesti Raudtee]] haldusnõukogu ühehäälselt vastu otsuse sulgeda 5452,8 km pikkune ~~Haapsalu-Riisipere~~Riisipere–Haapsalu raudteelõik. <ref>[http://jaam.ee/index.php?lk=32&show=51 Keila–Haapsalu raudtee loojang taasiseseisvunud Eestis 1992–2004]</ref> Põhjuseks toodi raudtee halb tehniline seisukord: enamus ~~rööpaid~~rööpastest olid amortiseerunud ning liiga kerget tüüpi. Lisaks oli rööbastee töökorras hoidmiseks vajalike osade tootmine lõpetatud. Riisipere–Taebla vahelisel lõigul olid rööpad valdavalt maha ~~pärines~~pandud 1960. ~~aastatest~~aastatel janing mõned kõrvalteed isegi ~~sõjaeelsest~~sõjaeelsel ~~ajast~~ajal. Lisaks olid raudteealused puitliiprid amortiseerunud, ~~ning~~olles 30–40% ulatuses mädanenud ega suutelised enam rööpaid ohutult kinni hoidma. Sellises seisus raudtee kujutas ~~kujutasid~~rongidele ohtu isegi sõidukiirusel 27 km/h. Liinil reisirongiliikluse ajutiseks jätkamiseks oleks EVRi hinnangul tulnud koheselt investeerida 10 miljonit krooni. <ref>"Viimane rong Riisiperest Haapsallu sõidab nädala pärast". Postimees, 16.09.1995</ref> Oluliselt paremas seisus oli [[Taebla]]–[[Haapsalu]] jaamavahe, kuna seal oli 1980. aastate lõpus teostatud kapitaalremont. ~~Viimane~~[[22. september\|22. septembril]] [[1995]] väljus [[Balti jaam]]ast viimane regulaarne [[reisirong]] ([http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?pos=-1384033615 DR1A-226]) ~~liinil Tallinn-Haapsalu sõitis~~ [[~~21. september~~Haapsalu\|~~21. septembril]] [[1995~~Haapsallu]]. Rongiliikluse sulgemine põhjustas kohalikes suurt vastuseisu ja viimane rongisõit osutus üliemotsionaalseks ning rahvarohkeks. Reedel 22. septembri õhtul jätsid Harju- ja Läänemaa elanikud kõigis Riisipere–Haapsalu raudteejaamades/peatustes hüvasti viimase leinavärvides kuusevanikuga pärjatud [[reisirong]]iga. [[Jaamahoone]]tel rippusid loosungid: "Olgu jääv meile raudtee". "Ükskord me võidame niikuinii". [[Riisipere jaam]]as põlesid päikseloojangul rööbastel küünlad. <ref>"Viimane reisirong Haapsallu". Eesti Päevaleht, 23.09.1995</ref> Sõitjate ajutise veo korraldamist jätkati Eesti Raudtee tellitud bussidega, vastavalt raudteel kehtinud sõiduplaanile ja tariifidele. <ref>"Riisipere–Haapsalu liinil suletakse rongiliiklus". Eesti Päevaleht, 22.09.1995</ref> 23. septembril 1995 kirjutas Eesti Päevaleht: {{tsitaat\|Huviline matkaja võis viimastel kuudel jälgida, kuidas Haapsalu rong roomas 20 km/h üle mädanenud liiprite, kõikudes pudeneval raudteetammil kahele poole nagu pärast reedest palgapäeva hilisööl kojunaasev pereisa.\|<ref> Kristi Malmberg: "Raudteelased tupikus". Eesti Päevaleht, 23.09.1995</ref>}} Esialgselt jäi Riisipere–Haapsalu lõigule sõitma üks [[kaubarong]] päevas, kuid vähese kasutusega raudtee langes kiiresti metallivaraste kätte. Vähese kasutusega raudtee langes kiiresti metallivaraste kätte. 1995. aasta lõpuks ei olnud Haapsalu ja Rohuküla sadamat ühendavat raudteed enam peaaegu olemas. Lisaks olid rööpad, eriti jaamade kõrvalteed, hakanud kaduma ka Riisipere–Haapsalu vaheliselt raudteelõigult. <ref>"Osa Haapsalu raudteed on läinud varaste saagiks". Postimees, 05.12.1995</ref>▼ Raudteelõigul töötanud 60 inimest viidi ettevõtte siseselt üle teisele tööle. <ref>"Hüvastijätt rongiga". Eesti Päevaleht, 25.09.1995</ref> ▲~~Vähese kasutusega raudtee langes kiiresti metallivaraste kätte.~~ 1995. aasta lõpuks ei olnud Haapsalu ja Rohuküla sadamat ühendavat raudteed enam peaaegu olemas. Lisaks olid rööpad, eriti jaamade kõrvalteed, hakanud kaduma ka Riisipere–Haapsalu vaheliselt raudteelõigult. <ref>"Osa Haapsalu raudteed on läinud varaste saagiks". Postimees, 05.12.1995</ref> Novembris [[1997]] müüs [[Eesti Erastamisagentuur]] Riisipere–Haapsalu raudteelõigu sümboolse 5300 krooni eest (100 kr/km) ärimees Aarne Taalile. Kaasavaraks saadi Luganski veduritehase kaubarongivedur [[M62]]-1296, mis nimetati ümber Robertiks. Loodi OÜ [[Haapsalu Raudtee]], mis alustas kaubarongidega opereerimist antud lõigul. Esialgselt sõitis kaubarong kolm korda nädalas vedades [[Lääne maakond\|Lääne]]-, [[Hiiu maakond\|Hiiu]]- ja [[Saare maakond\|Saaremaa]] jaoks (kokku 11 firmalt) kütust, puitu, vilja, vanarauda, kivisütt, soola ja kalakonserve.<ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/alustas-esimene-eraraudtee.d?id=50755115 "Alustas esimene eraraudtee"] EPL, 04. mai 1998</ref> 88. rida ⟶ 109. rida: ==Raudteeliini tänapäev== [[Pilt:Haapsalu raudteejaam kaugelt.jpg\|pisi\|[[Haapsalu raudteejaam]]a peahoone kaugelt (2011)]] Säilinud 24 km pikkusel [[Keila–Riisipere raudtee]]l liiguvad täna [[Elron\|Elroni]] [[elektrirong]]id liinil [[Tallinna–Riisipere raudteeliin\|Tallinn–Riisipere]], peatudes: [[Keila raudteejaam\|Keilas]], [[Kulna raudteepeatus\|Kulnas]], [[Vasalemma ~~raudteepeatus~~raudteejaam\|Vasalemmas]], [[Kibuna raudteepeatus\|Kibunas]], [[Laitse raudteepeatus\|Laitses]], [[Jaanika raudteepeatus\|Jaanikal]] ja [[Riisipere raudteejaam]]as. [[2008]]. aastal avati Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetammil ligi 60 km pikkune [[Läänemaa Tervisetee]]. <ref>[http://www.puhkaeestis.ee/et/laanemaa-tervisetee Läänemaa Tervisetee, Lääne maakond]</ref> 101. rida ⟶ 122. rida: [[Lendav Läänlane]] [[Haapsalu raudteejaam]] [[Keila–Riisipere raudtee]] [[Tallinna–Haapsalu raudtee]] ==Viited==

Keila–Haapsalu raudteelõik: erinevus redaktsioonide vahel