Keemia ajalugu Eestis: erinevus redaktsioonide vahel

Keemiatehnoloogia areng külades<ref>[http://www.chem.ttu.ee/files/yk/esiisade_keemia2.pdf Keemiatehnoloogia külades]</ref> sai alguse sellest, et meie esiisadel oli väga vaja [[tõrv]]a, [[raud]]a, [[lubi|lupja]], [[viin (jook)|viina]] jpm. Neid valmistati juba mitmeid sajandeid tagasi [[talumõis]]desates ja hiljem ka [[mõistalu]]atesdes püstitatud ahjudes lähikonna toormest kohapealseteks vajadusteks tänu enamasti mujalt [[Euroopa]]st tulnud oskustele. 18. sajandi keskpaiku hakati mõisates asutama tulutoovaid viinavabrikuid, tõrva- ja lubjapõletusahje, telliselööve, aga ka [[klaas]]i- ja [[paber]]ivabrikuid. 19. sajandil avati esimesed [[äädikas|äädika-]], [[linaõli]]- ja [[tuletikud|tikuvabrikud]] ning [[Tartu Ülikool]]is hakati korraldama tehnoloogiakursusi [[õlu|õllepruulimisest]], nahaparkimisest, lubjapõletamisest jm vajalikest oskustest.