[[Pilt:Hindenburg at lakehurst.jpg|thumb|220px|Hindenburg]]
'''LZ-129 "Hindenburg"''' onoli [[tsepeliin]]-tüüpi õhulaev, mis sai nime [[Kolmas Riik|Saksamaa]] presidendi [[Paul von Hindenburg]]i järgi.
Tsepeliin LZ-129 "Hindenburg" onoli koos oma sõsara LZ-130-ga suurim õhus liikuv alus[[õhusõiduk]], mille inimkond eales ehitanud. Võrdluseks võib tuua hiiglasliku [[Airbus A380]], mis on 245 meetri pikkusest LZ-129-st 3kolm ja pool korda lühem. "Hindenburg" tegi oma esimese lennu 1936. aasta märtsis. Sarnaselt sõjalaevaga "Bismarck" oli LZ-129 "Hindenburg" omas ajas Saksamaa üks oluline tehnilise arengu tipu sümbol.
LZ-129 "Hindenburg" mahutas oma ajastu modernse jäikust tagava duralumiiniumsõrestikku[[duralumiinium]]<nowiki>sõrestiku</nowiki> ja seda katva 34 000 m<sup>2</sup> kesta all ligkaudu 200 000 kuupmeetrit vesinikku[[vesinik]]ku. Kuigi vesinik on õhuga segunedes kergestisüttiv gaas, täideti sellega suur osa tolleaegseid Saksamaa tsepeliine, sest Saksamaal ei osatud sel ajastulajal veel vastuvõetava hinnaga nii suurtes kogustes heeliumi[[heelium]]i vastuvõetava hinnaga toota.
Kuigi [[Ameerika Ühendriigid]] omasid maailmas ainukesena [[heelium]]iheeliumi tootmise tõhusat tehnoloogiat, keeldusid nad heeliumi või selle tootmise tehnoloogiat põhimõtteliselt Natsi-[[Natsionaalsotsialism|natsionaalsotsialistlikule]] Saksamaale müümast.
Õhulaeva LZ-129 suurim läbimõõt oli 41,2 meetrit ning kogu(lennu-)kaal ca 215 tonni. Õhulaevale jäikust andev sõrestik oli valmistatud eriti tugevatest alumiiniumsulamitest.
Õhulaev "Hindenburg" hävis [[6. mai]]l [[1937]] maandumisel [[Saint LouisisLouis]]is ([[USA]])-s. Ootamatult lahvatanud leegist tekkinud tulekahjus lagunes LZ-129 vähem kui minutiga. Katastroofis hukkus nii reisijatest kui ka maandumismeeskonnast kokku 36 inimest. "Hindenburgiga" tehti kokku 50 Atlandi ookeani ülelendu.
