|
[[Pilt:QAPF-vulk.gif|pisi|Trahhüüt on [[QAPF-diagramm]]il keskel vasakul.]]
'''Trahhüüt''' on [[Peitkristalne struktuur|afaniitne]] kuni [[Porfüüriline struktuur|porfüüriline]] [[vulkaaniline kivim]].
==Keemiline koostis==
==Mineraloogiline koostis==
Tänapäevane trahhüüdi definitsioon on sarnaselt teisteleteiste tardkivimiteletardkivimite definitsiooniga Rahvusvahelise geoloogiaühingu ([[IUGS]]) tardkivimite süstemaatika alakomisjoni (Subcommission on the Systematics of Igneous Rocks) poolt välja töötatud. Kui kivimi modaalne mineraloogiline koostis on määratud, siis klassifitseeritakse trahhüüti [[QAPF-diagramm|QAPF-diagrammi]] kasutades järgmiselt: Q/(Q+A+P) on vahemikus 0...200–20%, F/(F+A+P) on vahemikus 0...100–10%, P/(A+P) on 10 ja 35 10–35% vahel. Q, A, P ja F on vastavalt [[kvarts]], [[leelispäevakivi]], [[plagioklass]], [[feldšpatoid]]id.<ref>Jackson, J. A. 1997. Glossary of Geology (4. trükk). Alexandria, Virginia: American Geological Institute. 54 lk.</ref>
<ref>Jackson, J. A. 1997. Glossary of Geology (4. trükk). Alexandria, Virginia: American Geological Institute. 54 lk.</ref>
Trahhüüt koosneb peamiselt sanidiinpäevakivist. Trahhüüdi struktuur on afaniitne või peeneteraline vedela [[magma]] kiire jahtumise tõttu. Koostises leidub sageli [[fenokristall]]e ja [[klast]]e. Fenokristallid on moodustunud vedelast magmast kristalliseerumise tulemusena ajal, kui magma polnud veel [[laava]]na maapinnale jõudnud. Klastid on teiste kivimite fragmendid, mis on sattunud laava või magma koostisse kas maaalustes tingimustes magmakambri või vulkaanilõõri seintest või siis maapinnal, olles näiteks liikuva laavavoolu poolt kaasa haaratud. Trahhüüdi süvakivimiline analoog on [[süeniit]]. [[Päevakivi]]dest on ülekaalus [[leelispäevakivi]]d. [[Kvarts]]isisaldus ei ületa 5% kolmnurkdiagrammil, mille tipud moodustavad [[plagioklass]], leelispäevakivi ningja kvarts. <ref>Carmichael, I.S.E, 1965. Trachytes and their feldspar phenocrysts. 116 lk.</ref>
Kvartsi puudumisel võib trahhüüt kui ka süeniit sisaldada [[feldšpatoid]]e, näiteks [[nefeliin]]i. Kvartsi feldšpatoididega koos trahhüüdis olla ei saa. Värvilistest mineraalidest võivad esineda [[biotiit]], [[pürokseenid]] ningja [[amfiboolid]]. Nende osatähtsus ehk värviindeks võib ulatuda kuni 40%. Sarnane, kuid suurema kvartsisisaldusega kivim on rüoliit. Värvuselt on nii trahhüüt kui ka süeniit enamasti punakad või hallid. Võib olla seotud granitoidsete kivimitega või minna järk-järgult üle rüoliidiks.<ref>http://rruff.geo.arizona.edu/doclib/MinMag/Volume_34/34-268-107.pdf</ref>
==Trahhüüdi leiukohti maailmas==
| 