Montenegro: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
80. rida:
Kuningas saatis noormehi õppima Itaalia ja Venemaa sõjaakadeemiatesse. Need mehed moodustasid Montenegro armee tuumiku, juurutasid moodsat sõjalist organisatsiooni, strateegiat ja taktikat. Montenegro armee peamine rahastaja oli Venemaa.
 
Kuiningas asutas ülemkohtu, lahutades niiviisi kohtuvõimu ja täidesaatva võimu. Juristi [[Baltazar Bogisič]]i Tavaseadus asendas [[Danilo II]] Üldise Maaseaduse. [[1888]] sai Montenegro esimese [[omand]]iseaduse, mis määratles omandiõigused ja -kohustused. [[1905]] lasi Nikola koostada põhiseaduse, mis sisaldas ajakirjandusvabadust, ja kriminaalseaduse, mis vastas [[Lääne-Euroopa]] standarditele. Sel ajal asutati ajalehti ja ajakirju. [[1910]] kuulutas parlament Montenegro konstitusioonilisekskonstitutsiooniliseks monarhiaks ja Nikola kuningaks.
 
[[Pilt:Montenegro1913.png|pisi|1913]]
92. rida:
 
=== Taasiseseisvumine ===
[[1992]]. aastal toimunud [[referendum]]il [[Serbia]]ga ühinemise üle [[1992]] anti 96% häältest föderatsiooni poolt Serbiaga, kuigi tegelik poolehoid oli 66%, sest islami- ja katolikuusulised vähemused ning ka mõned õigeusulised montenegrolased [[boikott|boikoteerisid]] referendumit.
 
Valitsus jätkas sellest hoolimata iseseisvusmeelset poliitikat.
98. rida:
Alates [[1996]]. aastast asus [[Milo Đukanović]]i valitsus Montenegrot Serbiast, mis siis oli veel [[Slobodan Milošević]]i võimu all, mitmes suhtes ''de facto'' isoleerima. Montenegro rakendas sõltumatut [[majanduspoliitika]]t ja võttis kasutusele [[Saksa mark|Saksa marga]]. Hiljem võeti käibele [[euro]], kuigi Montenegro ei kuulu [[eurotsoon]]i.
 
[[13. jaanuar]]il [[2002]] kogunes pärast seda, kui keelati [[vana-aastaõhtu]] tähistamine [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi, Podgoricas arvatavalt umbes 50 000 inimest, et demonstreerida umbusaldust valitsusele ja toetada serbia rahvuslikku identiteeti. See sündmus sai nimeks [[Serbia vana-aastaõhtu]].
 
2002 sõlmisid Serbia ja Montenegro uue leppe koostöö jätkumise kohta. 2003 asendati nimi [[Jugoslaavia]] nimega [[Serbia ja Montenegro]] ning võimalik referendum Montenegro iseseisvuse üle lükati edasi.
119. rida:
 
"Mustamäe" orud on järsuveerulised kuristikud, paljud mäeharjad lavajad. Suurima jõe [[Tara jõgi|Tara]] kanjon (800–1000 m) on Euroopa sügavaim. Ka rannikuahelikud ulatuvad 1500–1700 meetrini, sealsed lubjakivid on tugevasti [[karst]]unud, kohati puudub muld ja taimkate täielikult, kuna vesi ei püsi pinnases. Madalikku on veidi vaid [[Shkodëri järv|Skadari järve]] nõos. Seal ja ka Aadria mere rannikul valitseb kuuma kuiva suve ja sooja niiske talvega vahemereline kliima. Rannikul on sademeid kuni 1600 mm/a, sisemaal kuni 1900 mm/a, kõrgematel nõlvadel isegi 2500–3000 mm/a. [[Kotori laht|Kotori lahe]] põhjarannik on kogu Euroopa sademeterohkeim koht – 5000 mm aastas. Mandrilise kliimaga ala algab ca 50 km kaugusel rannikust ja talved on seal muidugi külmemad, seda ka kõrguse tõttu. Lumikate püsib mägedes 4–5 kuud, talvel on loodusmaastikes ja mägedel liikumine suhteliselt raske ja ohtlik. On [[maavärin]]ate võimalus ja sellega seoses ka [[laviin]]ioht.
38 % maast on kaetud metsaga, madalamal segametsad, kõrgemal okasmetsad. Aadria rannikul ja Skadari nõos on põlised metsad maha raiutud ja levib [[makja]]. Ka ranniku iseloom muutub lõuna suunas – erinevalt Horvaatiast, kus on ligi 1200 "uppunud mäetippe" meenutavat saart, millest mitmed märkimisväärselt suured, on Montenegro rannikul vaid neli pisikest meresaart, suurim neist [[Sveti Nikola]].
 
==Vaata ka==
142. rida:
{{vikisõnaraamatus}}
* [http://www.gov.me Montenegro Vabariigi ametlik lehekülg]
* [http://www.postimees.ee/?id=58770 Montenegro esitas taotluse Euroopa Liitu astumiseks], Postimees, 15. detsember 2008
 
{{Euroopariigid}}