Hüdrolüüs: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
'''Hüdrolüüsiks''' nimetatakse [[Keemiline reaktsioon|keemilist reaktsiooni]], mille käigus lõhustuvad molekuli [[keemiline side|keemilised sidemed]] [[vesi|veega]] reageerides. Üldjuhul on hüdrolüüsi näol tegemist aine [[lagunemisreaktsioon|lagunemisega]].
 
Sõna „hüdrolüüs“ tuleneb kreeka keelekreekakeelsetest sõnadest ὕδωρ (''hudōr'', vesi) ja λύσις (''lusis'', lahustama).
 
==Liigid==
Kõik võimalikud hüdrolüüsi liigid sisaldavad endas mingil moel reaktsiooni vee molekuliga. Hüdrolüüsi liike eristatakse lähtemolekulide põhjal.
 
===Soolad===
16. rida:
Sellest järeldub, et saadud lahus on happeline. Kui on teada ka kontsentratsioonid, on võimalik arvutada ka täpne pH väärtus.<ref>[http://www.science.uwaterloo.ca/~cchieh/cact/c123/salts.html Hydrolysis - acidic, basic, and neutral salts ]</ref>
 
Tugevate hapete ja aluste soolad ei hüdrolüüsu, kuna võimalikeks produktidekssaadusteks oleksoleksid vastavalt tugev hape ja tugev alus, mis mõlemad dissotsieeruvad vees täielikult. Seega peab keskkond jääma neutraalseks. <ref>[http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/4_h%FCdrol%FC%FCs.html CRJG õppematerjalid, hüdrolüüs]</ref>
 
===Estrid ja amiidid===
Happe-aluse-katalüüsitud hüdrolüüsid on väga levinud; üheks näiteks on [[Estrid|estrite]] ja [[Amiidid|amiidide]] hüdrolüüs. Nende hüdrolüüs võtableiab aset siis, kui mingimõni [[Nukleofiil|nukleofiilne]] rühm (näiteks vesi või hüdroksiidioon) ründab estri/amiidi [[Karbonüülrühm|karbonüülrühma]] süsinikku.
 
Aluselises keskkonnas on eelistatud nukleofiiliks hüdroksiidioon, mis ründab [[Elektrofiil|elektrofiilset]] karbonüülrühma süsinikku, lõhkudes sellega π-sideme ja luues tetraeedrilise vaheühendi. Vaheühend laguneb, moodustades taas karbonüülrühma C=O sideme, mille käigus lahkub [[alkoksürühm]] RO<sup>-</sup> (joonisel <sup>-</sup>OMe e. metoksürühm). Moodustub karboksüülhape. Kuna tegemist on aluselise keskkonnaga, loovutab tekkinud karboksüülhape oma happelise vesiniku alkoksürühmale, moodustades alkoholi.
 
Happe-katalüütiline estri hüdrolüüs on [[Fisheri esterdamine|Fischeri esterdamise]] pöördprotsess.<ref>[http://masterorganicchemistry.com/reaction-guide/hydrolysis-of-esters-to-carboxylic-acids-with-aqueous-acid/ Hydrolysis of esters to carboxylic acids with aqueous acid]</ref> Happelises keskkonnas toimub kõigepealt karbonüülrühma protoneerimine, mis muudab karbonüülrühma elektrofiilsemaks. Seekord on nukleofiiliks vee molekulis olev hapnik, mis ründab karbonüülrühma süsinikku ja moodustub tetraeedriline vaheühend. Karbonüülrühmaga liitunud vesi kaotab laengu neutraliseerimisel ühe prootoni ning molekulist lahkub alkoksürühm. See võimaldab karbonüülrühma süsinikul taastada kaksiksideme hapnikuga, mille küljest lahkuv prooton taastab happelise katalüsaatori. Happelises keskkonnas on nii happe kui ka alkoholi molekulid protoneeritud.<ref>[http://www.chem.ucalgary.ca/courses/351/Carey5th/Ch20/ch20-3-3-1.html Chapter 20: Carboxylic Acid Derivatives. NucleophilicAcyl Substitution]</ref><ref>[http://koolielu.ee/waramu/view/1-9ae13048faf0c01de98adfbf9ba1428339145496 Katrin Soika „Estrite leeliseline hüdrolüüs“]</ref>
 
[[image:estri hüdrolüüs.png]]
 
Estrid võivad hüdrolüüsuda ka neutraalses keskkonnas. SelliselSel juhul on nukleofiiliks vee molekul. Reeglina on neutraalne hüdrolüüs märgatavalt aeglasem happelisest ja aluselisest hüdrolüüsist.
 
Estrite hüdrolüüsi kiirus sõltub suurel määral temperatuurist.
39. rida:
:[[image:amide hydrolysis.svg]]
 
Mitmed polüamiidpolümeerid nagu [[Nailon|nailon]] 6,6 hüdrolüüsuvad tugevate hapete juuresolekul. See protsess viib depolümeerimiseni. SellelSel põhjusel kipuvad nailontooted murenema, kui nad on viibinud kas või vähest aega happelises keskkonnas. Sarnane protsess võib toimuda ka polüestritega.
 
===Polüsahhariidid===
[[image:Sucrose-inkscape.svg|thumb|Sukroos. Glükosiidsidet esindab keskmine hapnikuaatom, mis hoiab kahte monosahhariidi koos.]]
[[Monosahhariidid]] võivad olla omavahel seotud [[Glükosiidside|glükosiidsidemetega]], mis on avatud hüdrolüüsi poolt lõhkumiseks. Kaks, kolm, mitu või palju selliselsel kombel seotud monosahhariide moodustavad vastavalt [[Disahhariidid|disahhariide]], [[Trisahhariidid|trisahhariide]], [[Oligosahhariidid|oligosahhariide]] või [[Polüsahhariidid|polüsahhariide]]. Ensüüme, mis viivad läbi glükosiidsideme hüdrolüüsi, nimetatakse „[[Glükosiidi hüdrolaas|glükosiidi hüdrolaasideks]]“ või „glükosidaasideks“.
 
Näiteks tuntuima disahhariidi [[Sukroos|sukroosi]] (valge suhkur) hüdrolüüs annab [[Glükoos|glükoosi]] ja [[Fruktoos|fruktoosi]].