Pravda: erinevus redaktsioonide vahel

[[VSDT(b)P]] VI kongress, mis toimus [[Praha]]s, otsustas [[Vladimir Lenin]]i algatusel asutada massilise leviku ja [[bolševism|bolševistliku]] suunitlusega [[päevaleht|päevalehe]]. Ajalehe esimene number ilmus [[5. mai]]l ([[vkj]] 22. aprillil) [[1912]]. Esialgu ei peetud Pravdat VSDT(b)P keskkomitee häälekandjaks. Selleks oli Venemaal keelatud ajaleht Sotsial-demokrat, mida [[trükkimine|trükiti]] välismaal ja toodi Venemaale sisse ebaseaduslikult.

Enne seda, [[1908]]. aastast 1912. aasta aprillini oli algul [[Lvov]]is ja hiljem [[Viin]]is ilmunud populaarne [[sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraatlik]] ajaleht [[Pravda (1908)|Pravda]], mida toimetas [[Lev Trotski]] ja mille välistoimetust juhtis [[Adolf Joffe]]. Teise ajalehe ilmumine sama nimega tekitas vaidlusi ja näiteks [[Saksamaa]] sotsialistid pöördusid selles asjas isegi kohtusse, aga midagi sellest välja ei tulnud ja nimetusnimi Pravda jäi Lenini ajalehele. Ajalehe [[tiraaž]] oli 40 tuhat, mõnikord 60 tuhat eksemplari.

Kahe esimese ilmumisaasta jooksul sulges Venemaa keisririik Pravda 9 korral ja iga kord jätkas ajaleht ilmumist uue nime all. TaSee kandis nimesid Rabotšaja pravda, Severnaja pravda, Pravda truda, Za pravdu, Proletarskaja pravda, Put pravdõ, Rabotši ja Trudovaja pravda. Viimase sulgemise järel [[22. juuli|22.]] (vkj. 8. juulil) [[1914]] lakkas taajaleht paariks aastaks ilmumast.