Püha Katariina klooster: erinevus redaktsioonide vahel

Tallinna dominiiklaste kloostri ametlik ja ühtlasi vanim nimetus oli "Tallinna jutlustajate ordu klooster", ametlikes dokumentides kohtab ka nimetusi: "Jutlustajate vendade klooster", "Must klooster", "Mustade munkade klooster", "Püha Katariina mustade munkade klooster", kuid kõige sagedamini vist küll lihtsalt "Munkade klooster", sest dominiiklaste klooster oli ja jäi ainsaks [[mungaklooster|mungakloostriks]] Tallinnas. Kloostrihoonestikku on nimetatud ka [[Mungahoov]]iks.

Esimene dominiiklaste puitkirik ehitati arvatavasti tänase [[Tallinna toomkirik]]u kohale (Toomkiriku altarikoori külgmised müürid sisaldavad praegugi selle vanima kiriku osi) ja ka teised vajalikud kloostrihooned [[Toompea]]le, [[Väike linnus|Väikesest linnusest]] põhja poole ja ida poole Suure linnuse kaitsekraavist, s. o. piiskopile kuulunud maa-alale ehk nn. [[Suur linnus|Suurde linnusesse]]. Esmases puukirikus toimus ka Toompeal toimunud [[Tallinna piiskopkond|vaimuliku]] ja [[Mõõgavendade ordu|ilmaliku võimu]] vahelise võimuvõitluse kulminatsioon. Paavsti legaat [[Balduin Alnast|Aina Balduin]] tahtis peale Põhja-Eesti ka Toompead paavstivõimule allutada, mis saigi peamiseks põhjuseks verisele lahingule orduvendade ja Taani kuninga ja paavsti vasallide vahel 1233. aastal. Krooniku andmeil kirikusse põgenenud [[vasall]]id tapeti otse [[altar]]i ees ning piiskopile ega vaimulikele ei halastatud. [[Toompea]]l algselt sisse seadnud dominiiklaste elupaik hävitati taanlaste ja Mõõgavendade ordu omavahelise konflikti käigus<ref name= Tarand>.Kristi Tarand, "I'd Like to Show You My Town...",Remall, Tallinn, 1998, lk 54.</ref>.

[[Tallinna laht|Tallinna lahe]] rannajoon oli 13. sajandil praeguseni säilinud linnamüürist vaid sadakond meetrit ida pool ning valitud uus asukoht oli elava liiklusega sadamat ja tollal Vanaturu kaela ees asetsevat [[Vana turg]]u ühendaval teel, mis oli soodne misjonitegevuseks ja ühtis ka nende majandushuvidega. Kloostri kõrvalkrundil asus ka Dominiiklaste ordu [[Roma klooster|Roma kloostri]] [[Roma kloostri Kolga majanduskeskus|Kolga majanduskeskus]]e [[Roma kloostri Kolga majanduskeskuse Tallinna kaubahoov|Tallinna kaubahoov]], kus realiseeriti majanduskeskuse saadusi<ref>[[Kersti Markus]], [http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2009/issue_1/acta-2009-14-3-30.pdf MISJONÄR VÕI MÕISNIK? TSISTERTSLASTE ROLL 13. SAJANDI EESTIS], [[Acta Historica Tallinnensia]], 2009, 14, 3–30]</ref> ning Vene tn 8 ja [[Pühavaimu tänav]] 15 nurgahoones asus [[Tsistertslaste ordu]] [[Kärkna klooster|Kärkna kloostri]] krunt<ref>[[Rasmus Kangropool]], [[Jüri Kuuskemaa]] [http://www.vhk.ee/ajalugu/kinnistute-ajalugu.pdf Kloostrikinnistutest Vene tänaval]</ref>.

Samaaegselt kloostri rajamisega Tallinnas rajati Tallinna ka kool. Kool oli jagatud nn. väliseks ja sisemiseks kooliks. Esimene oli mõeldud [[vaimulik]]ele, teises anti aga haridust [[ilmik]]utele, sealhulgas said ladinakeelset haridust ka [[maarahvas|maarahva]] soost poisid. Nn. välise kooli olemasolust pärinevad esimesed andmed [[1319]]. aastast<ref name= ap>[http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=3799/new_eri_artiklid_379904 Äripäev – Tallinna dominiiklaste klooster]</ref>. Uus klooster asutati [[1246]]. aastal.

Peamine tulu tuli kloostrile kinnisvara intressidest, harvemini tegeleti ka toiduainete, koduloomade ja jalanõude müügiga. Olulised olid sidemed Tallinna [[Mustpeade vennaskond|Mustpeade vennaskonnaga]], kes tegid kloostrile ainelisi annetusi, mille eest mungad omakorda palevetasid vennaskonna liikmete eest.<ref name=ap /> Kloostrielanikud tegelesid ka kaluritelt kala kokkuostuga ning edasimüügiga kohalikele feodaalidele, millest saadud tulu eest omandati omakorda põllumajandustoodandut. Klooster sai ka sissetuleku kloostris pruulitavate erinevate [[õlu|õllede]] müügist.

[[1523]]. aastal võttis Tallinna raad omaks reformatsiooniliikumise ideed, mille tagajärjel katkes all-linnas katolike missade pidamine. Järgmisel aastal toimus linnas [[pildirüüste]], mille tagajäreltagajärjel murdsid rahvamassid kloostrisse ja sundisid mungad linnast lahkuma.

18. sajandil tegutses vanas dormitooriumiruumis kool, mis anti hiljem [[rooma-katolikuRoomakatoliku kirik|roomakatoliku kiriku]]u käsutusse. Seoses [[Tallinna Peeter-Pauli kirik]]u ehitamisega 1841-18441841–1844 vana tiibhoone lammutati<ref name= kloostri>[http://kloostri.ee/?1,5,20,1 Dominiiklaste kloostri muuseum]</ref>.

Kloostrikompleksi võimsaim ehitis oli selle lõunaosas (tänapäeva Vene t. 12/14 krundil) paiknev kolme[[lööv]]iline [[Tallinna Püha Katariina Kirik|Püha Katariina kirik]], valmis arvatavasti oma lõplikul kujul 14. sajandi teisel poolel ning oli keskaegse Tallinna all-linna pindalalt suurim kirikuhoone. Kiriku pikkus oli 67,7 meetrit, laius 18,5 m, kiriku pindala aga 1219 ruutmeetrit.

[[1544]]. aastal paigutati kunagisse kloostri viljaaita linna relvaladu, kus see asus kaks ja pool sajandit ning mille jaoks teostati hoones ka ümberehitused -– teise korruse lõunaseina ehitati relvakoja paremaks valgustamiseks esinduslike raidpiitadega aknad ning kahte läänefassaadi peaportaali paigaldati tammepuust väravad, mis on ühed vanimad nii Tallinnas kui ka terves Eestis ning lisaks vanusele paistavad silma ka unikaalsete sepiste poolest<ref>[http://www.kloostriait.ee/index_intro_history.html Kloostri Ait]</ref>.

Kloostri Aidahoonesaidahoones viiditehti 1938. aastal läbi ümberehitusedümberehitusi arhitekt [[Erich Jacoby]] kavandite kohaselt, millega tugevdati aidahoone konstruktsioone ja parandati üldmuljet, aidahoone 1. korrusel asusid töökojad ja [[garaaž]], 2. korrusel -– kontor ja ladu, 3. korrusel -– ladu, hiljem ka kontor.