Maalihe: erinevus redaktsioonide vahel

Maalihe tekib maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajäreltagajärjel. Maalihete teket soodustavad kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kergesti deformeeruvate setete lamamine [[monoliitne kivim|monoliitsete kivimite]] all ja vett mitteläbilaskvate setete (näiteks [[savi]]) lamamine vett läbilaskvate setete (näiteks [[liiv]]) all. Maalihked on sagedased [[mäestik]]es ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades, kuid inimtegevuse mõjul esineb neid ka mujal. Maalihete tulemusena liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda nõlva, nii et neis enesesenestes suuri muutusi ei pruugi toimuda.

*[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel290_280.html Maalihked – looduslikud või inimtegevuse tagajärg?] ''[[Eesti Loodus]]'', 2003, nr. 2/3