Soome keeled: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
9. rida:
Rootsi keelt kõneleb 5,4% soome elanikest, sealhulgas 92,4% [[Ahvenamaa]] autonoomse piirkonna elanikest. 20. sajandi alguses oli rootsi keele kõnelejaid Soomes 14%. See on [[Põhjagermaani keeled|põhjagermaani keel]], [[Norra keel|norra]] ja [[Taani keel|taani keel]]e lähisugulane; rootsi keele kaugemad sugulased on kõik indoeuroopa keeled, näiteks [[Hindi keel|hindi]], [[Saksa keel|saksa]] ja [[Vene keel|vene]].
Kuni 19. sajandi lõpuni oli rootsi keel Soomes ametlik [[asjaajamiskeel]]. Nüüd on see üks kahest riigikeelest ja suuremalt jaolt soome keelega võrdne, ehkki enamiku riigiasutuste töökeel on soome. Mõlemad keeled on
Soome koolisüsteemis on rootsi keele õpe kohustuslik alates 7. klassist, ka kesk- ja kutsekoolides on rootsi keele õpe kohustuslik.
Kõik omavalitsused, kus mõlemat keelt kõneleb vähemalt 8% elanikkonnast või 3000 inimest, loetakse kakskeelseteks. Rootsi keel vastab neile tingimustele vaid Ahvenamaal, [[Pohjanmaa]] piirkonna rannikualadel, [[Päris-Soome]]s (eriti [[Turu]] ümbruses Turunmaal ehk Åbolandis) ning [[Uusimaa]]l. Väljaspool neid alasid on mõned linnad, kus rootsi keelt kõneleb oluline vähemus, mis siiski ei vasta neile tingimustele. Nii on Soome sisemaa ametlikult ükskeelne. Soome keel vastab tingimustele kõikjal peale Ahvenamaa ning kolme omavalitsuse Pohjanmaa piirkonnas, mis on ka ainus piirkond Soome mandriosas, kus rootsikeelne elanikkond on enamuses (52% rootsi ''vs'' 46% soome).
| |||