Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 10 baiti ,  4 aasta eest
P
possadnik > possaadnik
Kiievi-Vene riigi võimukese oli suurvürst, kes täitis nii seadusandja, sõjaväejuhi, haldusjuhi kui ka kohtumõistja ülesandeid. Vallutatud maa-aladele ehk alluvatesse vürstiriikidesse määras ta juhtideks oma perekonnaliikmeid, näiteks poegi.
 
Suurvürst realiseeris võimu talle alluva sõjaväestatud kaaskonna [[družiina]] kaudu. Družiina liikmeid nimetati družinnikuteks. Družiina oli suurvürsti täielikul ülalpidamisel ning täitis tema sõjaväe, maksukogumise ja õigusemõistmisel vajalikke ülesandeid. Družiina jagunes kaheks klassiks: olid vanemad ehk auväärsemad družiinaliikmed (sõjaliste teenetega ja materiaalselt paremini kindlustatud) ning nooremad. Vanemad družinnikud osalesid suurvürsti juures nõupidamistel ja nende seast valis vürst talle riigijuhtimiseks vajalike ülesannete täitmiseks meelepäraseid družinnikuid – [[possadnik|possaadnik]]uid.
 
Peale družinnikute olid vürsti teenistuses [[tiuun]]id (тиуны), kes valiti vürsti kaaskonnateenrite seast ning kelle ülesandeks oli hoolitseda suurvürsti majapidamiste eest [[küla]]des ja eluruumides ([[kindlus]]tes). Vastavalt teenistuskohale oli nende nimetuseks külatiuun (тиун сельски) või õukonnatiuun (тиун дворски). Maksukogujate hulka kuulusid näiteks [[kaubandus]]elt maksu kogujad [[mõtnik]]ud (мытинки), [[virnik]]ud (вирники), kes kogusid kohtumakse, mis määrati karistuseks [[tapmine|tapmise]] eest, [[prodaš]]id (продажи), kes kogusid kohtumakse teiste [[kuritegu]]de eest, ja [[pjatnaška]]d (пятенщики), kes kogusid maksu 1/5 hobusemüügilt.
[[11. sajand]]i keskpaigas toimus seni Kiievi suurvürstiriigi koosseisu kuulunud [[Polotski vürstiriik|Polotski vürstiriigi]] ja Novgorodi vabariigi vahel võimuvõitlus domineerimise eest suurvürstiriigis. Osaks suursugususe ja võimsuse demonstreerimisest oli samal ajal kõigis kolmes vürstiriigis ehitatud Sofia kirikud ([[Kiievi Sofia katedraal|Kiievis]], [[Polotski Sofia katedraal|Polotskis]] ja [[Novgorodi Sofia katedraal|Novgorodis]], mille hiilgus pidi olema võrreldav Teise Rooma - Konstantinoopoli [[Hagia Sophia]] katedraaliga.
 
Omavaheliste lahingute käigus vallutas [[Polotski vürst]] [[Vseslav Tšarodei]] (Imetegija) [[1066]] Novgorodi. Ta laskis Novgorodi Sofia katedraali kirikukella maha võtta ja paigutada Polotski Sofia katedraali kellatorni.
 
Suurvürstiriik ei olnud 12. sajandil stabiilse ja tugeva keskvõimuga riik ning sellest eraldus teisi riike. Suurvürstiriigi koosseisu olid selle lõpliku lagunemise ajaks jäänud Rostovi-Suzdali vürstiriik, Smolenski, [[Rjazani vürstiriik|Rjazani]], Galiitsia-Volõõnia, Perejaslavli, Tšernigovi, Polotski, [[Turovi-Pinski vürstiriik|Turovi-Pinski]] ja Novgorodi vürstiriik.