Henri Werling: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P Geni sugupuu viide lisatud |
||
7. rida:
==Perekond ja sugupuu==
Werling sündis [[Luxembourg]]'i linnas '''Ernst''' Heinrich Marie Friedrich '''Werlingi''' <ref name="ernstwerling">"Luxembourg, Registres d'état civil, 1779–1923," images, [https://familysearch.org/pal:/MM9.3.1/TH-266-12415-48951-24?cc=1709358&wc=MCQC-DM9:130045801,132413201 FamilySearch]: accessed 30 Apr 2014, Luxembourg > Naissances 1850–1860 > image 194 of 1448; citing Archives Nationales. </ref> (sünd 17. mai 1851–1916) ja Marie Antoinette '''Virginie Schaeferi''' <ref name="virginieschaefer">"Luxembourg, Registres d'état civil, 1779–1923," images, [https://familysearch.org/pal:/MM9.3.1/TH-266-12415-46680-36?cc=1709358&wc=MCQC-DM9 FamilySearch] : accessed 30 Apr 2014, Luxembourg > Naissances 1850–1860 > image 165 of 1448; citing Archives Nationales. </ref> (sünd 01.märts 1851–1937) neljanda lapsena <ref name="pere">Luxembourg, Census Records, 1843–1900 Luxembourg (Ville) 1895, [https://familysearch.org/pal:/MM9.3.1/TH-1971-32402-2782-15?cc=2037957&wc=M5G2-JWY:346507101,346884501 (n 217.1) Nr 68]</ref>. Peres oli kokku üheksa last, Henri Werling oli esimene poeglaps. Henri Werlingi isa Ernst Werling ja vanaisa Heinrich Werling (1820–1863) olid pankurid (''Bankhaus Heinrich Werling und Compagnie'', asut. 1856 / ''Banque Werling, Lambert et Cie'', asut. 1882) <ref name="pank">[http://www.industrie.lu/WerlingLambertLuxembourg.html Bankhaus Heinrich WerIing und Compagnie / Banque Werling, Lambert et Cie]</ref>. Werlingid elasid St. Michelsstrasse 1, seal sündis ka Henri Werling <ref name="meetrika">Luxembourg, Civil Registration, 1779–1923, Naissances 1872–1882, [https://familysearch.org/pal:/MM9.3.1/TH-267-11559-36021-10?cc=1709358&wc=MCQC-D29:130045801,132562601 Nr 506]</ref>. Henri Werlingi isapoolne vanaisa Peter Joseph Heinrich Werling sündis Merzigis ja sai Luksemburgi kodakondsuse 1851. aastal. Emapoolne vanaisa Ferdinand Schaefer oli kaupmees ja sündis Saksamaal Trieris.
'''Henri Werlingi sugupuu [http://www.geni.com/people/Alphonse-Marie-Ferdinand-Henri-Werling/6000000034569017855 Genis]'''.
===''Luxembourg, Census Records:''===
54. rida ⟶ 56. rida:
Pärast piiskop [[Eduard Profittlich]]i arreteerimist 1941. aastal sai Werlingist tema kohusetäitja. Werling küüditati 15. augustil 1945 Venemaale <ref name="memento">[[Leo Õispuu]], "Küüditamine Eestist Venemaale: juuniküüditamine 1941 ja küüditamised 1940–1953." Raamat 6. Tallinn: Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liit "Memento", 2003, lk 794, 798, 801, 802.</ref> (Permi aladele Uurali mäestikus), kus ta oli üheksa aastat. Vangistuse perioodist on osaliselt säilinud tema eestikeelne kirjavahetus Tartu koguduse õdedega, kes talle vangistusse pakke saatsid <ref name="jesvang">Vello Salo. [http://www.johannes.ee/userfiles/file/tekstid/jesvang.pdf Suurim armastus. Usutunnistajaid Eestist]. Koostanud Vello Salo. Johannes Esto Ühing. Tartu, 1998</ref>. Werlingi küüditamisega langes Eesti Apostellik Administratuur staatusesse ''sedisvacantia rerum politicarum causa'' (juhtkond puudus poliitilistel põhjustel) <ref name="kirikuelu">"Kirik Eestis" – Kiriku Elu 1(178) 2005, lk 15</ref>. Samas tegutsesid kogutused faktiliselt edasi, aga kuulusid Riia peapiiskopkonna alluvusse.
Peale üheksat aastat kestnud vangistust avanes 1954. a juunis Werlingil võimalus naasta Eestisse. Ta sai 1958. aastal uuesti ühenduse sugulastega Luksemburgis, kes ei olnud temast enam kuulnud 18 aastat. Sugulased taotlesid 1959. aastal Nõukogude võimudelt Werlingi lubamist Luksemburgi. Werlingi tervis oli vangla-aastatel kõvasti kannatada saanud. 1959. a. sugulastele Luksemburgi saadetud kirja lõpus seisab tervitus “invaliidist onu” Henrilt <ref name="jesvang">Vello Salo. [http://www.johannes.ee/userfiles/file/tekstid/jesvang.pdf Suurim armastus. Usutunnistajaid Eestist]. Koostanud Vello Salo. Johannes Esto Ühing. Tartu, 1998</ref>. Werlingi kõige noorema õe Marie-Anne Werlingi (1890–1973) abikaasa (Camille Reuteri) vend oli [https://en.wikipedia.org/wiki/Émile_Reuter Émilie Reuter] (1874–1973), kes oli Luksemburgi endine riigiminister ja tolleaegne Luksemburgi suursaadik Püha Tooli juures. Kuid isa Werling ei soovinud enam Eestist lahkuda, sest ta leidis, et tal pole Luksemburgis midagi teha, küll aga on ta veel vajalik Eestis. Henri Werling kirjutas omastele: "Minu ordureegel kohustab mind igatahes armastusele sugulaste vastu eelistama armastust hingede päästmise vastu /.../ Hingehoiutöö asjas oleksin kodus ülearune. Teie piiskopil on küllalt preestreid; poola, vene ja eesti keel ei ole seal vajalikud, nagu siin" <ref>Christoph Wrembeck. Paater Henri Werlingi SJ aeg, 1942–1961. – Jesuiidid Eestis 1923–1961. Tartu 2003. Lk 149–150</ref>. Werling elas [[Kodasema]]l, kus [[Kodasema mõis]]ast ostetud osale oli juba 1934. aastal rajatud katoliku kabel ning hiljem laste- ja vanadekodu (rahvasuus "Kodasema klooster"). Kodasemalt sõitis ta halvale tervise vaatamata iga kahe kuu tagant paariks päevaks Tallinna, kus teda vajati pihiisana, kuna ta oskas viite keelt. Jutlustada tal aga usuasjade volinike poolt luba ei antud.
Paater Werling suri 22. veebruaril Kodasemal ning maeti 26. veebruaril 1961 Tallinna [[Liiva kalmistu]]le <ref name="kalmistu">Haua asukoht Tallinnas Liiva kalmistul: [http://www.kalmistud.ee/haudi?action=kaart&kalmistu=21&o=34281 Vana, F, 2–12]</ref>. Ühes oma viimastest kirjadest õdedele-vendadele mainis ta, et kui jõuaks veel ühe raamatu kirjutada, oleks selle pealkiri "Õnn olla katoliiklane". Peapiiskop Profittlichit ja paater Werlingit peetakse katoliku kirikus märtriteks, esimest veretunnistaja ja teist usutunnistajana (''confessor''). Nii [[Eduard Profittlich]] kui ka Henri Werling lahkusid siitilmast 22. veebruaril, see on ka nende ühine mälestuspäev.
| |||