Erinevus lehekülje "Rudolf Kulpa" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P
'''Rudolf Kulpa''' ([[7. detsember]] [[1906]] [[Moskva]] – [[1997]]) oli eesti [[filosoof]] ja tõlkija.
 
Lapsena elas Kulpa [[Peterburi]]s, 1920. aastal tuli ta koos perekonnaga [[Tallinn]]a. 1927. aastal hakkas ta [[Tartu ÜlikooliÜlikool]]i filosoofiateaduskonnas õppima filosoofiat[[filosoofia]]t, sellele lisaks üldist [[ajalugu]], [[Eesti]] ja Põhjamaade[[Põhjamaad]]e ajalugu, arheoloogiat[[arheoloogia]]t. Tema õpetajaks oli peamiselt [[Walter Freymann]], ka [[Konstantin Ramul]]. 1934. aastal kaitses Kulpa magistrikraadi väitekirjaga "Oleva probleem [[Gustav Teichmüller]]il". 1936. aastaks tõlkis ta [[René Descartes]]'i teose "[[Arutlus meetodist]]". Sellest alatesSealtpeale kuikuni 1973. aastani tegutses Kulpa vabakutselise tõlkijana. Aastatel 1936–1940 töötas ta maksuametnikuna. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aastatel tegeles ta filosoofiasõnastiku koostamisega, mis jäi pooleli. Sõjajärgsel ajal tõlkis ta [[marksism|marksistlikke]] teoseid saksa, vene, inglise ja prantsuse keelest. Lisaks tõlkis ta mitmeid teoseid ajaloo, näiteks Idamaade ja keskaja ajaloo alalt, aga ka ilukirjandust.<ref>[http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/12/06/kultuur.htm "Filosoofid tarvitsevad aega"] Postimees, 6. detsember 1996</ref>
 
==Viited==
Anonüümne kasutaja