Eesti esiajalugu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
oodata, muudan struktuuri |
põhjalikumalt struktuuri muudetud |
||
16. rida:
Eesti esiajaloo kohta on teada vaid üksikuid ja sageli ebakindlaid kirjalikke andmeid, mis puudutavad üle 9000-aastasest perioodist vaid viimast aastatuhandet. Nii on Eesti ala arvatavasti maininud näiteks Rooma riigi ajalookirjutajad [[Tacitus]] ja [[Jordanes]]. Mõnevõrra üksikasjalikumaid, kuid detailides väheusaldusväärseid andmeid leidub [[Põhjamaade saagad]]est ja teistest Skandinaavia allikatest, näiteks [[Heimskringla]]st ja [[Gesta Danorum]]ist. Veelgi detailsemaid teateid (peamiselt sõjaretkede kohta) on Eesti ala kohta mitmetes [[Vana-Vene]] kroonikates, sealhulgas [[Nestori kroonika]]s ja [[Henriku Liivimaa kroonika]]s. Ülekaalukalt peamiseks teabematerjaliks Eesti esiajaloo kohta on [[Arheoloogia|arheoloogilised]] allikad.
▲===Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum===
Eesti [[mesoliitikum]] ehk keskmine kiviaeg algas [[9. aastatuhat eKr|9. aastatuhandel eKr]] pärast [[mandrijää]] taandumist ([[10. aastatuhat eKr|10. aastatuhandeks eKr]]) ning kestis [[5. aastatuhat eKr|5. aastatuhandeni eKr]]. Sel ajal asustasid Eestit [[Kunda kultuur]]i esindajad: kütid, kalastajad ja korilased. Sel ajal Eestis püsiasustust ei tekkinud, küttide, kalurite ja korilaste salgad rajasid vaid ajutisi ja enamasti hooajalisi peatuspaiku; kalurid elasid põhiliselt järverannikutel. Vanimaks senileitud asulakohaks peetakse [[Pulli asula]]t, mis [[radiosüsinik]]u dateeringu järgi pärineb umbes aastast [[8900 eKr]]. [[2000]]. aastal avastati [[Reiu asulakoht]], kust leiti esemeid, mis võivad olla ühevanused Pulli asula omadega.
30. rida ⟶ 29. rida:
Umbes [[5300 eKr]] kuni [[4200 eKr]] oli tänapäeva [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Ida-Preisimaa]]l ja osaliselt ka [[Poola]] ning [[Venemaa]] alal levinud [[Narva kultuur]], mida peetakse Kunda kultuuri otseseks jätkuks.
[[Pilt:CordWareBoatAxe.jpg|pisi|[[Nöörkeraamika kultuur|Nöörkeraamika]] ja venekirved, [[Eesti Ajaloomuuseum]]]]
[[Pilt:StoneCistGraves.jpg|pisi|[[Kivikirstkalme]]d [[Jõelähtme]]s]]
50. rida ⟶ 49. rida:
{{vaata|Eesti keraamika}}
{{vaata|Eesti pronksiaeg}}
*Vanem pronksiaeg 1800–1100 eKr
**I periood 1800–1500 eKr
63. rida ⟶ 62. rida:
**VI periood 750–600/500 eKr
Pronksiajal levisid Eestisse peamiselt kaugematest maadest pärinevad [[pronks]]esemed, sest pronksi tootmiseks vajalikku [[vask]]e ja [[inglistina]] Eesti alal ei leidu. Üksikute imporditud pronksriistade kõrval edasi valdavalt kivi-, sarv- ja luuesemeid.
76. rida ⟶ 74. rida:
Umbes [[900 eKr]] on pärit [[Saaremaa]]l [[Lülle]] külas rajatud kaks [[laevkalme]]t. Hiljem on üks laevkalme leitud ka Tallinna lähedalt [[Väo]]lt<ref name="Eesti kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 11</ref>.
{{vaata|Eesti rauaaeg}}
84. rida ⟶ 82. rida:
[[Pilt:Europe 1000.jpg|pisi|300px|Euroopa ja [[Bütsants]] 10. sajandil]]
*'''[[Vanem rauaaeg]]''' 500 eKr – 450 pKr
**Varane ehk [[eelrooma rauaaeg]] 500 eKr – 50 pKr
97. rida ⟶ 95. rida:
**[[Hilisrauaaeg]] 1050–1200/1250 pKr
Varasel rauaajal ([[6. sajand eKr]] – 1. sajandil pKr), levis Eestisse naaberaladelt üksikuid raudesemeid, mis olid aga raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja tõrjuda. Esialgu jätkus elu kindlustatud asulates. Tegeldi põhiliselt [[karjakasvatus]]ega, säilisid tihedad sidemed ülemeremaadega. Levis [[ale]]tamine ja söödiviljelus. Inimesed muutusid paiksemaks, hakati rajama maapealseid [[kalm]]eehitisi -[[kivikirstkalme]]id. Levisid ka väikeselohulised [[kultusekivi]]d. Õpiti ise rauda tootma ([[soorauamaak]]).
104. rida ⟶ 102. rida:
Vanem rauaaeg ehk [[rooma rauaaeg|rooma rauaajal]], (1.-[[4. sajand]] pKr.) oli eesti hõimudele suureks tõusuperioodiks. Peamisteks elatusaladeks oli põlluharimine ja karjakasvatus. Põllundus tõusis teiste majandusharude seas esikohale. Põlispõlde hariti [[kaheväljasüsteem]]i järgi. Põlispõlde haris iga talu eraldi, kuid külakonna ühise külvikorra järgi, muidu oleks paljudel lappides segamini asetsevate maade harimine kujunenud väga tülikaks. Puhkes õitsele käsitöö (metallitöö), [[Mustmätta peitleid]]). Tegeldi kaubandusega (Rooma). [[Matusekombed|Matusekomme]]tes levisid [[tarandkalme]]d ([[Jabara kalmed]], [[Kojastu kalmed]]).
====Keskmine rauaaeg====▼
Keskmisel rauaajal ([[5. sajand]] – [[8. sajand]]), Eestis hakati ehitama [[linnamägi|linnamägedele]] [[asulalinnus|asula]][[linnus]]eid. Matusekommetes, maeti sageli edasi vanadesse tarandkalmetesse ([[Maidla kalme]]<ref>Mari Peegel, [http://www.epl.ee/news/eesti/laanemaal-tuli-ilmsiks-ebaharilik-muinasaegne-naiste-matmiskoht.d?id=64763980 Läänemaal tuli ilmsiks ebaharilik muinasaegne naiste matmiskoht], Eesti Päevaleht, 2. august 2012</ref>), [[kalme]]tesse hakati panustena lisama ka relvi. Elavnesid taas sidemed Skandinaaviaga (viikingid).▼
Nooremal rauaajal (8. sajand – 13. sajand), elanike peamiseks tegevusalaks oli maaharimine ([[oder]], [[talirukis]]). Maa suurust määrati [[adramaa]]des, maaviljelemises levis [[kolmeväljasüsteem]]. Põllunduse osakaal võrreldes eelnevate ajaperioodidega suurenes. Läti Henriku sõnul "Virumaa on viljakas ja väga ilus maa ja tal on avarad, tasased põllud". Süda-Järvamaa, ning eriti [[Paide]] ja Peetri piirkonnad olid põllunduslikult sarnaselt Virumaaga arenenud. Varasem riimkroonika Järvamaa kohta: "Maa ilus oli ja suur ka, kuid siiski ilma metsata". Samuti leidus suuri külasid ja põllumaid ka [[Ugandi]], ning eriti praeguse [[Nõo kihelkond|Nõo kihelkonna]] piires. Küla ale-, heina-, karja-, ja metsamaad olid perede vahel jaotamata. Need moodustasid küla ühismaad, ehk ''sarase''. Ühiseid külamaid kasutavaid kogukondi nimetati saraskonnaks. Suurem osa külasid olid üksteisega suursaraskonna vahekorras. Need kasvasid reeglina välja ühest algsest külast. Kui külast kasvas tütarküla välja, siis soetas see endale uued põllumaad, kuid endiseid ühiseid maid kasutas see edasi koos algse külaga. Alemaid haris kogu küla- või saraskond ühiselt. Kord aastas valiti alemaist üks teatud tükk, külvati sellele 3–4 aastat järjest vilja ja jäeti see kurnatuna 15–20 aastaks puhkama. Seejärel võeti see jälle viljuse alla. Sedasi toimus alemaade harimine perioodiliselt mitmete tükkide viisi ja alemaad haarasid enda alla suuremaid maa-alasid kui alalised põllud.▼
Tegeldi ka loomapidamisega ([[veis]]ed, hobused, lambad, sead), küttimisega, kalapüügiga ja mets[[mesindus]]ega. Käsitööaladest olid välja kujunenud raua tootmine ja töötlemine ([[Rikassaare relvaleid]]), hiljem ka savinõude valmistamine. Tänu soodsale geograafilisele asendile Läänemere lääne-ja lõunaranniku ning Venemaa linnade vahel tegeldi edukalt ka vahenduskaubandusega ([[Kose aardeleid]]). Valdavalt elati maal, elamuks hakkas kujunema rehielamu. Talud moodustasid küla, teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna (45), välisohu tõttu olid kihelkonnad liitunud maakondadeks. (8). Muinas-Eestis polnud veel tekkinud seisuslikku ühiskonda, kuigi võis juba eristada vabasid kogukondlasi, kõrgema ühiskondliku positsiooniga vanemaid ja [[trääl]]e e. orje, kes olid naabermaadest pärit sõjavangid. Eestlased säilitasid muinasusu.▼
====Rauaaegseid asundusi====▼
*[[Alt-Laari]] asula (umbes [[500 eKr]]–[[1300]] pKr) <ref>Martin Pau, [http://tartu.postimees.ee/120908/tartu_postimees/uudised/341771.php Kongutas paljastus muinasasula], Tartu Postimees, 12.09.2008</ref>▼
*[[Salme alevik|Salme]]▼
[[Pilt:Ancient Estonian counties.png|pisi|400 px|Muinas-Eesti maakonnad 13. sajandi alguses. Tähtsamad linnused on tähistatud punasega]]▼
Umbes [[1050]]. aasta paiku loetakse alanuks noorema rauaaja ja ühtlasi ka Eesti esiajaloo viimane periood: hilisrauaaeg, mis kestis kuni [[13. sajand]]ini. Selle alguses toimus Eestis oluline asustusnihe, mitmed seni kasutuses olnud linnused ja asulad hüljati, tekkisid uued ja suuremad keskused. Tõenäoliselt just siis hakkasid välja kujunema ka Eesti muinasmaakonnad, kihelkonnad võisid mingisugusel kujul eksisteerida ka juba varem. Suurem osa viimastest oli 13. sajandi alguseks koondunud maakondadeks, osa aga jäänud eraldiseisvateks kihelkondadeks ehk väikemaakondadeks. Lisaks nendele võis oluline osa olla ka muistsetel maksustus- ja valitsusüksustel [[vakus]]tel ning [[linnusepiirkond]]adel<ref>[[Valter Lang]], Vakus ja linnusepiirkond Eestis. Lisandeid muistse haldusstruktuuri uurimisele peamiselt Harjumaa näitel. In: Keskus – tagamaa – ääreala. Uurimusi asustushierarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. Muinasaja teadus, 11. Tallinn; Tartu, 2002, lk-d 125–168.</ref>▼
Muinas-Eesti koosnes mõnekümnest enam või vähem iseseisvast [[Maakond|maakonnast]] ja [[muinaskihelkond|kihelkonnast]]. Läti Henriku järgi käidi peaaegu Eesti mandri keskel (vo [[Tõrma (Rakvere)|Tõrmas]]) kooskäimistel kord aastas nõu pidamas. Neid kogunemisi, [[keräjä]]isid, võib pidada maakondade liidu otsuseid tegevaks organiks.▼
13. sajandi alguses oli Eesti alal umbes 45 kihelkonda, elanike arvu on hinnatud 150 000 – 180 000 inimesele. Eesti hõimude asustusala oli sel ajal piiratud läänest ja põhjast [[Läänemeri|Läänemerega]]; idapiir kulges mööda [[Narva jõgi|Narva jõge]], [[Peipsi järv|Peipsi]] ja [[Pihkva järv]]i ning tõenäoliselt mööda [[Petserimaa]] ja [[Võrumaa]] piiri kuni praeguse Läti piirini. Eesti lõunapiir kulges Petserimaa piirilt praeguse Valgani ning sealt Liivi laheni lõuna pool praegusest piirist.<ref>Lõuna pool [[Tireli soo]]d ja [[Säde jõgi|Säde jõge]], [[Valmiera]] – [[Asti järv]]e vahel samuti lõuna pool Säde jõge, edasi üle Asti järve ning edasi ligikaudu praeguse [[Jalatsi jõgi|Jalatsi jõge]] kaudu [[Liivi laht|Liivi laheni]] (VIIDE, ka Uluots?)</ref> Eesti alal oli kujunenud kaheksa suuremat maakonda, mille ladinakeelsed nimekujud olid: ''Revalia'' (Revala), ''Harria'' (Harju), ''Rotalia'' või ''Maritima'' (Ridala ja hilisem Läänemaa), ''Osilia'' (Saaremaa), ''Saccala'' (Sakala), ''Jervia'' (Järva), ''Vironia'' (Viru), ''Ugaunia'' (Ugandi). Lisaks kaheksale suuremale maakonnale olid Eesti keskosas veel neli-viis väikemaakonda, mis peale esimese koosnesid arvatavasti vaid ühest kihelkonnast: ''Vaiga'' või ''Waigele'', ''Moge'' või ''Mocha'' (Mõhu), ''Nurmegunde'' (Nurmekund), ''Alempois'' ja [[Soontagana]]<ref>[[Jüri Uluots]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=18 Eesti muistsest riiklikust ja ühiskondlikust korrast], [[Looming (ajakiri)|Looming]] nr. 6, 1932. aasta august</ref>. (Vt ka [[Muinaskihelkondade loend maakonniti]]).▼
On arvatud, et nagu teisedki varajased agraarühiskonnad, elasid muinaseestlased esialgu majanduslikult sõltumatute patriarhaalsete [[sugukond]]adena, kus puudus märkimisväärne majanduslik ja sotsiaalne kihistumine. Kuni [[1990. aastad|1990. aastateni]] leiti üldiselt, et selline võrdõiguslik ([[egalitaarsus|egalitaarne]]) ühiskond kestis Eestis kuni [[13. sajand]]i muistse vabadusvõitluseni, kuid viimased ajaloolaste ja arheoloogide tööd viitavad pigem sellele, et aastaks [[1200]] oli Eesti ühiskond juba küllaltki kihistunud ning nii poliitiline võim, maa kui ka tootmisvahendid koondunud väikese hulga ülikute ([[vanem]]ate) kätte.<ref>Vt näiteks: ''Eesti aastal 1200: [artiklikogumik]''. Koostaja [[Marika Mägi]]. Tallinn: Argo, 2003.</ref> Tõenäoliselt kutsuti kohalikke ülikuid ka paiguti germaani hõimujuhtide eeskujul [[kuningas|kuningateks]]. On oletatud, et eesti ülikud lasid muinasaja lõpul ise püstitada mõningaid kirikuid, {{kas|et sellega ennetada nende vastast ristisõda ja sulandada peamiselt kristlikku Euroopasse.}} Sellele viitab ka see, et paljud vanimad kirikud on püstitatud muistsetele pühapaikadele, ja nende ehituses on ärakasutatud oletatavasti kohalike ülikute haudadel olnud [[trapetsiaalsed hauaplaadid]].<ref>http://muinas.struktuur.ee/vvfiles/0/trapetsid%20est.pdf</ref><ref>http://muinas.struktuur.ee/vvfiles/1/hauaplaadid.pdf</ref>▼
====Rahvausund====▼
{{vaata|Eesti rahvausund}}, ''[[Maausk]]'', ''[[Paganlus]]'', ''[[Taara]]'', ''[[Animism]]'', ''[[animatism]]''▼
[[Svea]] ja [[Göta]] kuningas [[Grim]], kes valitses umbes 380 pKr, kehtestas oma maadel raske maksukoorma alluvate jaoks. Samas üritas ta nõuda oma saadikute kaudu maksu ka [[kuralased|kuralastelt]] ja eestlastelt, kuid need kogusid suure väe ja tulid Rootsimaad rüüstama ja okupeerima. Kuningas Grim poodi lõpuks üles rauast keti otsa.<ref name="Rootsi">Rootsi koguteos ''Historia om alla göternas och svearnas konungar''.</ref>
33. Rootsi kuningas [[Tordo]], kogus [[410]]. aastal suure väe kõigist rootslastest ja lõi Rootsimaa randa tulnud suure eestlaste, kuralaste ja holmlaste (tõenäoliselt [[Väina]] Holmi [[liivlased|Väina-liivlased]]) tohutu laevastiku tagasi.<ref name="Rootsi"/>
[[Pilt:Viking towns of Scandinavia 2.jpg|pisi|Viikingiaegsed linnad [[Skandinaavia]]s]]
===Keskmine
Keskmisel rauaajal ([[5. sajand]] – [[8. sajand]]), Eestis hakati ehitama [[linnamägi|linnamägedele]] [[asulalinnus|asula]][[linnus]]eid.
Umbes [[600]] – [[Ynglingrite saaga]] kohaselt olevat Rootsi kuningas [[Ingvar]], silmapaistev sõjamees hakanud laastama ja rüüstama idaalasid. Ühel suvel, kutsunud kokku sõjaväe, läks ta Eestimaale ja korraldas samal suvel rüüstamise kohas, mis kannab nime Stein. Kohale saabunud eesti viikingid (Víkingr frá Esthland) suure väega pidasid lahingu ja et kohaliku rahva vägi oli arvult ülekaalus, ei olnud rootslastel jõudu vastu panna. Sealsamas paigal langes kuningas Ingvar, ta sõjamehed põgenesid.▼
▲
Elavnesid taas sidemed Skandinaaviaga (viikingid).
▲Umbes [[600]] – [[Ynglingrite saaga]] kohaselt olevat Rootsi kuningas [[Ingvar]], silmapaistev sõjamees hakanud laastama ja rüüstama idaalasid. Ühel suvel, kutsunud kokku sõjaväe, läks ta Eestimaale ja korraldas samal suvel rüüstamise kohas, mis kannab nime Stein. Kohale saabunud eesti viikingid (Víkingr frá Esthland) suure väega pidasid lahingu ja et kohaliku rahva vägi oli arvult ülekaalus, ei olnud rootslastel jõudu vastu panna. Sealsamas paigal langes kuningas Ingvar, ta sõjamehed põgenesid. Järgmisel aastal tegi Ingvari poeg [[Qnundr]] vastutasuks retke Eestisse, kus saaga järgi rüüstab laialdaselt maad<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 14">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 14</ref>.
[[650]]–[[675]] – [[Hervariri saaga]] järgi valitses Taani-Rootsi kuningas [[Ivar Vidfamne]] [[Kuramaa]]d, Eestimaad ja kõiki teisi Läänemere idakalda maasid<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 14">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 14</ref>. Ilmselt on see legend ja Eestimaa osas arheoloogia materjalid seda ka ei kinnita<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 14"/>.
[[750]] – [[Aethicus Ister]]i "[[Kosmograafia (Ister)|Kosmograafia]]s" mainitakse meretee kirjelduses üheks turukeskuseks olnud [[Rifarrica]] saart; mõned ajaloolased peavad Rifarricaks Rävala maakonda ([[Harjumaa]])<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 15">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 15</ref>.
149. rida ⟶ 123. rida:
8. sajandist on ka Saaremaal avastatud [[Salme muinaslaev]]a lahingumatus, milles avastati kokku 42 sõdalase luustikud, kellest paljudel oli näha surmavate lahinguvigastuste jälgi. Väljakaevamistel leiti üks kilbi käepide, vähemalt kuue kammi fragmendid, mõned pandlad ja hulgaliselt nooleotsi, mis arheoloogide arvates kinnitab otsesuhteid skandinaavlastega.
[[Pilt:Europe 1000.jpg|pisi|Euroopa poliitiline kaart, ca 1000]]▼
[[Pilt:Varangian routes.png|pisi|Varjaagide kaubateed: sinisega on märgitud kaubatee [[Läänemeri]] – [[Laadoga]] – [[Volga]]. Teised maismaa kaubateed on märgitud oranži värviga]]
8.–11. sajandil läbis [[Läänemeri|Läänemerd]] ja [[Soome laht]]e ning Eestimaad ka [[Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni]].
▲Nooremal rauaajal (8. sajand – 13. sajand), elanike peamiseks tegevusalaks oli maaharimine ([[oder]], [[talirukis]]). Maa suurust määrati [[adramaa]]des, maaviljelemises levis [[kolmeväljasüsteem]]. Põllunduse osakaal võrreldes eelnevate ajaperioodidega suurenes. Läti Henriku sõnul "Virumaa on viljakas ja väga ilus maa ja tal on avarad, tasased põllud". Süda-Järvamaa, ning eriti [[Paide]] ja Peetri piirkonnad olid põllunduslikult sarnaselt Virumaaga arenenud. Varasem riimkroonika Järvamaa kohta: "Maa ilus oli ja suur ka, kuid siiski ilma metsata". Samuti leidus suuri külasid ja põllumaid ka [[Ugandi]], ning eriti praeguse [[Nõo kihelkond|Nõo kihelkonna]] piires. Küla ale-, heina-, karja-, ja metsamaad olid perede vahel jaotamata. Need moodustasid küla ühismaad, ehk ''sarase''. Ühiseid külamaid kasutavaid kogukondi nimetati saraskonnaks. Suurem osa külasid olid üksteisega suursaraskonna vahekorras. Need kasvasid reeglina välja ühest algsest külast. Kui külast kasvas tütarküla välja, siis soetas see endale uued põllumaad, kuid endiseid ühiseid maid kasutas see edasi koos algse külaga. Alemaid haris kogu küla- või saraskond ühiselt. Kord aastas valiti alemaist üks teatud tükk, külvati sellele 3–4 aastat järjest vilja ja jäeti see kurnatuna 15–20 aastaks puhkama. Seejärel võeti see jälle viljuse alla. Sedasi toimus alemaade harimine perioodiliselt mitmete tükkide viisi ja alemaad haarasid enda alla suuremaid maa-alasid kui alalised põllud.
▲[[Pilt:Europe 1000.jpg|pisi|Euroopa poliitiline kaart, ca 1000]]
▲Tegeldi ka loomapidamisega ([[veis]]ed, hobused, lambad, sead), küttimisega, kalapüügiga ja mets[[mesindus]]ega. Käsitööaladest olid välja kujunenud raua tootmine ja töötlemine ([[Rikassaare relvaleid]]), hiljem ka savinõude valmistamine. Tänu soodsale geograafilisele asendile Läänemere lääne-ja lõunaranniku ning Venemaa linnade vahel tegeldi edukalt ka vahenduskaubandusega ([[Kose aardeleid]]). Valdavalt elati maal, elamuks hakkas kujunema rehielamu. Talud moodustasid küla, teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna (45), välisohu tõttu olid kihelkonnad liitunud maakondadeks. (8). Muinas-Eestis polnud veel tekkinud seisuslikku ühiskonda, kuigi võis juba eristada vabasid kogukondlasi, kõrgema ühiskondliku positsiooniga vanemaid ja [[trääl]]e e. orje, kes olid naabermaadest pärit sõjavangid. Eestlased säilitasid muinasusu.
== 9. sajand ==▼
▲==== 9. sajand kronoloogiliselt ====
[[850]]–[[860]] – [[Olav Püha saaga]] järgi käis [[Uppsala]] kuningas [[Eirik]] Rootsist igal suvel Soomes, [[Karjala]]s, Eestis ja [[Kuramaa]]l sõjakäikudel, kus alistas kõik need maad<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 15">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 15</ref>. Ilmselt on tegu liialdustega ja Eesti ala kuulumist Eiriku alla ei kinnita ka arheoloogilised materjalid<ref name="Eesti kronoloogia, 2007"/>.
[[Nestori kroonika]]s kirjeldatakse, kuidas [[862]]. aastal saadeti Põhja-Venemaa ja [[Ingeri]] alade erinevate rahvaste ([[tšuudid]], [[Ilmjärve sloveenid]], [[krivitšid]] ja [[vessid]]) juurest saadikuid Skandinaaviasse (mere taha varjaagide, russide juurde; neid variaage kutsuti russideks, nagu teisi normannideks ja sveadeks, muid angliteks ja veel teisi gotlandlasteks<ref>[[Jüri Selirand]]. Urniväljadest Ümarkääbasteni", Tallinn, "Valgus" 1983.</ref>), kes kutsusid varjaage ''neid valitsema'' ([[:ru:Призвание варягов|ru]]). Vene allikate alusel, kuna puuduvad originaalallikad [[rauaaeg|nooremast rauaajast]] esineb erinevaid tõlgendusi kroonikas kasutatud väljendi «земля наша велика и обильна, а наряда в ней нет» kohta ning seda tõlgendatakse nii kutsega valitsema, kui ka kutsega asuda piirkonnas korda looma ja erinevate [[hõim]]ude üle, kes elasid sellel ajal Põhja-Venemaal. (Vt. [[Venemaa valitsejad]]). Ühise alade valitseja-vürsti kutsumise kohta Põhja-Venemaa ja [[Ingeri]] alade erinevate rahvaste ([[tšuudid]], [[Ilmjärve sloveenid]], [[krivitšid]] ja [[vessid]]) poolt ühise valitseja kutsumise vastu esitas vastuväite ka [[Arnold Paul Süvalep]], kes esitas versiooni, et võõraid võimumehi vajati ainult kindla korra ja kaitse loomiseks Novgorodi kaubaturgudel ja kaubateedel, mis olid ühtviisi tähtsad kõigile ümbruskonna rahvastele<ref>A. Süvalep. [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=1610 Muinas-Tallinn ja eestlaste väliskaubandus enne iseseisvuse kaotamist]. III [[Vana Tallinn (raamatusari)|Vana Tallinn]], 1938</ref>.
==== 10. sajand kronoloogiliselt ====
*[[900]] – [[Harald Kaunisjuukse saaga]] järgi tegid Norra kuninga kaksikpojad [[Halfdan Must]] ja [[Halfdan Valge]] sõjakäigu Eestisse<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 16">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 16</ref>. Sõjakäigul tapetakse Halfdan Valge<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 16"/>.
*[[968]] – [[Olav Trygvessoni saaga]] järgi võtsid eestlased merel vangi hilisema Norra viikingitejuhi ja kuninga tollal kolmeaastase [[Olav Trygvesson]]i ja tema ema Astridi<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 16"/>. Kuus aastat hiljem Olavi onu Sigurd ostab ta Eestist vabaks. Hiljem ostab norralane Loden vabaks ka Astridi<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 16"/>.
Umbes [[1050]]. aasta paiku loetakse alanuks noorema rauaaja ja ühtlasi ka Eesti esiajaloo viimane periood: hilisrauaaeg, mis kestis kuni [[13. sajand]]ini.
== 11. sajand ==▼
▲==== 11. sajand kronoloogiliselt ====
1000–1150 on teada, et eestlaste kauplemine oli edukas ja Eestisse jõudis palju hõbedat<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 17"/>. [[Araabia dirham]]ite kõrval tulevad kasutusele mitmed Lääne-Euroopa mündid<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 17"/>.
180. rida ⟶ 161. rida:
*1080 – [[Saxo Grammaticus]]e "[[Gesta Danorum]]is" väideti, et [[Knud IV|Taani kuningas Knud]] hävitas põhjalikult ära [[kurelased|kurelaste]], [[semgalid|semgalite]] ja eestlaste riigid. Tegu on ilmselt legendiga<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 18">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 18</ref>.
==== 12. sajand kronoloogiliselt ====
[[Pilt:LivoniaKnight.jpg|pisi|[[Mõõgavendade ordu]] rüütlite kujutis 1911. aastal ilmunud teatmiku "The Catholic Encyclopedia" artikli "The Military Orders" illustraatori silme läbi]]
[[Pilt:Scandinavia_1219.gif|pisi|[[Põhjala]] ([[Põhjamaad]]), [[1219]]]]
207. rida ⟶ 188. rida:
*umbes [[1197]] – sakslased (eesotsas [[Toreida Theodorich]]), rootslased (eesotsas [[Jarl Birger Brosa]]) ja ojamaalased tegid rüüsteretke [[Virumaa]] rannikule<ref name="Eesti kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 21</ref>. Taani allikad räägivad, et 1197 oli [[Knud VI|kuningas Knud]] teinud sõjakäigu Eestisse<ref name="Eesti kronoloogia, 2007"/>.
==== 13. sajand kronoloogiliselt ====
{{vaata|Eestlaste muistne vabadusvõitlus}}
241. rida ⟶ 222. rida:
*1227 – alistas [[Mõõgavendade Ordu]] viimase eestlaste tugipunkti – [[Muhu]] linnuse
*[[1228]] – Mõõgavendade Ordu ja [[Pihkva vürstiriik]] sõlmisid lepingu, milles ordu lubas abi Pihkvale neid ohustava [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] vastu ja Pihkva lubas abi ordule neid ohustava [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigi]] vastu.
*1228 – Ordu loovutas [[Taani kuningas]] [[Valdemar II]]-sele Põhja-Eesti alad: [[Harjumaa]], [[Virumaa]] ja [[Alutaguse kihelkond|Alutaguse]].
===Rauaaja ühiskondlik kord, haldus- ja asustussüsteem===
▲[[Pilt:Ancient Estonian counties.png|pisi|400 px|Muinas-Eesti maakonnad 13. sajandi alguses. Tähtsamad linnused on tähistatud punasega]]
▲
▲Muinas-Eesti koosnes mõnekümnest enam või vähem iseseisvast [[Maakond|maakonnast]] ja [[muinaskihelkond|kihelkonnast]]. Läti Henriku järgi käidi peaaegu Eesti mandri keskel (vo [[Tõrma (Rakvere)|Tõrmas]]) kooskäimistel kord aastas nõu pidamas. Neid kogunemisi, [[keräjä]]isid, võib pidada maakondade liidu otsuseid tegevaks organiks.
▲13. sajandi alguses oli Eesti alal umbes 45 kihelkonda, elanike arvu on hinnatud 150 000 – 180 000 inimesele. Eesti hõimude asustusala oli sel ajal piiratud läänest ja põhjast [[Läänemeri|Läänemerega]]; idapiir kulges mööda [[Narva jõgi|Narva jõge]], [[Peipsi järv|Peipsi]] ja [[Pihkva järv]]i ning tõenäoliselt mööda [[Petserimaa]] ja [[Võrumaa]] piiri kuni praeguse Läti piirini. Eesti lõunapiir kulges Petserimaa piirilt praeguse Valgani ning sealt Liivi laheni lõuna pool praegusest piirist.<ref>Lõuna pool [[Tireli soo]]d ja [[Säde jõgi|Säde jõge]], [[Valmiera]] – [[Asti järv]]e vahel samuti lõuna pool Säde jõge, edasi üle Asti järve ning edasi ligikaudu praeguse [[Jalatsi jõgi|Jalatsi jõge]] kaudu [[Liivi laht|Liivi laheni]] (VIIDE, ka Uluots?)</ref> Eesti alal oli kujunenud kaheksa suuremat maakonda, mille ladinakeelsed nimekujud olid: ''Revalia'' (Revala), ''Harria'' (Harju), ''Rotalia'' või ''Maritima'' (Ridala ja hilisem Läänemaa), ''Osilia'' (Saaremaa), ''Saccala'' (Sakala), ''Jervia'' (Järva), ''Vironia'' (Viru), ''Ugaunia'' (Ugandi). Lisaks kaheksale suuremale maakonnale olid Eesti keskosas veel neli-viis väikemaakonda, mis peale esimese koosnesid arvatavasti vaid ühest kihelkonnast: ''Vaiga'' või ''Waigele'', ''Moge'' või ''Mocha'' (Mõhu), ''Nurmegunde'' (Nurmekund), ''Alempois'' ja [[Soontagana]]<ref>[[Jüri Uluots]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=18 Eesti muistsest riiklikust ja ühiskondlikust korrast], [[Looming (ajakiri)|Looming]] nr. 6, 1932. aasta august</ref>. (Vt ka [[Muinaskihelkondade loend maakonniti]]).
▲On arvatud, et nagu teisedki varajased agraarühiskonnad, elasid muinaseestlased esialgu majanduslikult sõltumatute patriarhaalsete [[sugukond]]adena, kus puudus märkimisväärne majanduslik ja sotsiaalne kihistumine. Kuni [[1990. aastad|1990. aastateni]] leiti üldiselt, et selline võrdõiguslik ([[egalitaarsus|egalitaarne]]) ühiskond kestis Eestis kuni [[13. sajand]]i muistse vabadusvõitluseni, kuid viimased ajaloolaste ja arheoloogide tööd viitavad pigem sellele, et aastaks [[1200]] oli Eesti ühiskond juba küllaltki kihistunud ning nii poliitiline võim, maa kui ka tootmisvahendid koondunud väikese hulga ülikute ([[vanem]]ate) kätte.<ref>Vt näiteks: ''Eesti aastal 1200: [artiklikogumik]''. Koostaja [[Marika Mägi]]. Tallinn: Argo, 2003.</ref> Tõenäoliselt kutsuti kohalikke ülikuid ka paiguti germaani hõimujuhtide eeskujul [[kuningas|kuningateks]]. On oletatud, et eesti ülikud lasid muinasaja lõpul ise püstitada mõningaid kirikuid, {{kas|et sellega ennetada nende vastast ristisõda ja sulandada peamiselt kristlikku Euroopasse.}} Sellele viitab ka see, et paljud vanimad kirikud on püstitatud muistsetele pühapaikadele, ja nende ehituses on ärakasutatud oletatavasti kohalike ülikute haudadel olnud [[trapetsiaalsed hauaplaadid]].<ref>http://muinas.struktuur.ee/vvfiles/0/trapetsid%20est.pdf</ref><ref>http://muinas.struktuur.ee/vvfiles/1/hauaplaadid.pdf</ref>
▲*[[Alt-Laari]] asula (umbes [[500 eKr]]–[[1300]] pKr) <ref>Martin Pau, [http://tartu.postimees.ee/120908/tartu_postimees/uudised/341771.php Kongutas paljastus muinasasula], Tartu Postimees, 12.09.2008</ref>
▲*[[Salme alevik|Salme]]
▲{{vaata|Eesti rahvausund}}, ''[[Maausk]]'', ''[[Paganlus]]'', ''[[Taara]]'', ''[[Animism]]'', ''[[animatism]]''
==Vaata ka==
| |||