Redaktsioon: 24. juuni 2015, kell 22:44 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. juuni 2015, kell 22:46 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
5. rida: ==Pantomiimi areng== XIX sajandil prantsuse teatris valitsenud anekdootlik loojutustamine, mis baseerub kindlal süžeel, aitas kaasa sellele, et juba varem tänavaetendustel, tsirkuses ja salongietendustel välja kujunenud lavakujud (Pierrot, Harlekiin jt.) kinnistusid; omamoodi aitas selleks kaasa fotograafiaga kaasnenud "elavate piltide" ja tummfilmide ([[Charlie Chaplin]] jt) loomine. Pantomiimi alusepanijad olid [[Joseph Grimaldi]], [[Jean-Gaspard Deburau]] ja [[Jean-Louis Barrault]]. XX sajandi moodsa pantomiimi eri suundade arenguks lõid eeldused [[Étienne Decroux]], [[François Delsarte]], [[Émile Jaques-Dalcroze]], [[Rudolf von Laban]]. Pantomiim kujunes selgelt omaette kunstialaks, kui see ühelt poolt tungis [[teater\|teatrisse]], teisalt aga eristus [[soolo]]miimide numbrikunstina. Sellesse väljakujunemisse andsid suure panuse [[Marcel Marceau]] Prantsusmaal, juudi päritoluga [[Samy Molcho]] Austrias, [[Ladislav Fialka]] omaaegses Tšehhoslovakkias, [[Henryk Tomaszewski]] Poolas ja [[Jean Soubeyran]] Saksamaal.<ref>Vt. http://www.absoluteastronomy.com/topics/Mime_artist </ref> ==Pantomiim tänapäeval== Tänapäeva pantomiimil on mitmeid eri stiile ja otsingusuundi. Pantomiim võib olla tantsuelementidega liikumisetendus, tummnäidend, estraadinumber jm. Euroopas on pantomiimi arengu seisukohalt oluline roll olnud eriti prantsuse ja tšehhi vabalaval ja teatril. Endises Nõukogude Liidus olid tugevad pantomiimikeskused Leedus, Eestis, Moskvas ja Peterburis, kus pantomiim arenes kas klassikalise pantomiimi poole, andes [[estraad]]i- või [[tsirkus]]enumbreid, või emantsipeerus teatris, andes [[tants]]ulisi (nagu oli Eestis) ja [[kloun]]aadlikke lahendusi (viimase suuna esindajaist on tuntuim vene klouni [[Vjatšeslav Polunin]]i juhtimisel tegutsenud teater "Litsedei"). Professionaliseerumist taotlevad miimid tegutsesid tihti mõne kontsertorganisatsiooni juures, kuid tekkis ka päriselt pantomiimile pühendunud poolprofessionaalseid truppe ning isegi spetsialiseerunud pantomiimiteatreid. 1967. aastal loodi läti päritoluga mitmekülgse kunstiinimese Modris Tenisonsi (Muodris Tenisonas) eestvedamisel Leedus Kaunase Pantomiimiteater. ~~'''~~===Pantomiim endises Nõukogude Liidus~~.'''~~=== Endise N. Liidu eri paigus hakkas pantomiim arenema 1960. aastate algul. 1961. aastal loodi Lätis ansambel "Riia Pantomiim" Robert Līgersi juhtimisel. Omapoolse osa pantomiimižanri arengule endises N. Liidus andsid R. Slavski (Leningrad], A. Rumnev (Moskva), I. Rutberg (Moskva), J. Markova (Leningrad), K. Adomaitis (Kaunas) jmt nii mitmete teoreetiliste publikatsioonide, kriitiliste analüüside kui ka õpetustööga. Pantomiimile teiste kunstide seas kindlama koha leidmist kinnitas I Balti vabariikide pantomiimikunsti festival 1967. aastal Riias, kus oli külalisi üle kogu N. Liidu. Festivali eestvedajateks olid "Riia Pantomiim" Lätist, stuudio "Pantomiim" A. Traksi juhtimisel Eestist ja Kaunase pantomiimitrupp M. Tenisonsi juhtimisel Leedust. Lisaks etendustele toimusid ka arutlused ja kohtumised. ▼ ▲Endise N. Liidu eri paigus hakkas pantomiim arenema 1960. aastate algul. 1961. aastal loodi Lätis ansambel "Riia Pantomiim" Robert Līgersi juhtimisel. Omapoolse osa pantomiimižanri arengule endises N. Liidus andsid R. Slavski (Leningrad], A. Rumnev (Moskva), I. Rutberg (Moskva), J. Markova (Leningrad), K. Adomaitis (Kaunas) jmt nii mitmete teoreetiliste publikatsioonide, kriitiliste analüüside kui ka õpetustööga. Pantomiimile teiste kunstide seas kindlama koha leidmist kinnitas I Balti vabariikide pantomiimikunsti festival 1967. aastal Riias, kus oli külalisi üle kogu N. Liidu. Festivali eestvedajateks olid "Riia Pantomiim" Lätist, stuudio "Pantomiim" A.Traksi juhtimisel Eestist ja Kaunase pantomiimitrupp M. Tenisonsi juhtimisel Leedust. Lisaks etendustele toimusid ka arutlused ja kohtumised. 1960. aastatel jäi pantomiim N. Liidus peamiselt entusiastidest amatööride mängumaaks. Kuigi amatöörlus tähendas erilalaisi arenguprobleeme ja organisatsioonilisi raskusi, võimaldas selline seisund samas suuremat iseseisvust, tõlgendusvabadust ja vaimset vabameelsust. Ametliku kultuuripoliitika taustal on too mõneti tõrjutud seisund, mis ajendas tegutsema võimalust mööda vabalaval, võrreldav 1960. aastate džässmuusika omaga, mida arendati klubitaolistes kinnistes ringides ja restoranimiljöös. Ametliku kultuuripoliitika tõrjuvuse üheks eredamaks näiteks on Kaunase kutseliseks arendatud pantomiimiteatri "mahamaterdamine", nii et kollektiiv koos oma juhi M. Tenisonsiga ei tõusnudki enam teovõimeliseks. Tõrjuvuse pitsat löödi ka stuudio "Pantomiim" 1969.a. lavastusele "Homo Sapiens". Sellele vaatmata pantomiim mitmekesistus eri rahvuskultuuride otsingute omapära kaudu ja hakati eristama olulisi suundi. Tartu "Vanemuise" "Mimeskide" ja V. Polunini juhitud Leningradi teater-stuudio "Litsedei" etenduste põhjal festivalil "Mim-parad 82" eristati kaht pantomiimi selget arenguteed teatri suunal: üks neist põhineb sümbolistlikul kujundlikkusel, teine psühholoogilise teatri elementidega rikastatud rahvalikul palaganikultuuril.<ref>V. Kolessova. "Parad mimov", ajaleht "Leningradski Universitet" 22. oktoober 1982.</ref>Teatrite ja ansamblite kõrval jätkasid oma kunsti arendamist ka soolomiimid, kes juhul, kui õnnestus tööd saada mõnes kontsertorganisatsioonis, nagu A. Jelizarov, said laiemaltki tuntuks. ==Pantomiim Eestis== Pantomiimi elemente kasutati eesti teatris juba enne Teist maailmasõda, ekspressionistlikku laadi lavastustes oli sellel vahel kesknegi koht. Uute väljendusvahendite poole püüdleva amatöörtrupi [[Hommikteater]]<ref>Nigol Andresen. "August Bachmann ja Hommikteater." Tallinn, Eesti NSV Teatriühing, 1966. 115 lk</ref> lavastatud draamas "Inimesed" (1923) oli sõnaline element marginaalne ja keskne pantomiimilik element. 32. rida ⟶ 28. rida: 2000. aastatel, kui huvi eri liikumisvormide vastu on elavnenud, on huvilised ajuti pöördunud ka pantomiimi poole. Pantomiim on olnud teatrikoolis näitlejate ettevalmistuse õppekavas. ===Pantomiim eesti kutselises teatris=== ~~'''Pantomiim eesti kutselises teatris.'''~~ Pärast Teist maailmasõda on pantomiimi elemente ja stiilivõtteid rakendatud eesti balletiteatris. Esimene kogu õhtut täitev moodsa pantomiimi võtetega loodud etendus eesti kutselises teatris oli "[[Mimeskid]]" [[Vanemuine (teater)\|Vanemuises]] aastal 1981. "Mimeskide" stsenarist, lavastaja ja ka lavakujunduse eskiisi autor oli [[Kalle Kurg]], kolmeosalise etenduse kahe osa ("Valgus" ja "Rändlinnu lend") muusika autor oli [[Sven Grünberg]], ühe osa ("Pärjaballaad") muusika kirjutas [[Lepo Sumera]]. Peaosa täitis Moskva tsirkusekoolis pantomiimi ja GITIS-es massiliikumise erialal õppinud [[Maret Kristal]], ülejäänud osades olid Vanemuise balletitrupi tantsijad ([[Aivar Kallaste]], [[Mare Tommingas]], [[Jelena Tšaulina]] jt). [[Eksistentsialism\|Eksistentsialistlik]]u kallakuga "Mimeske" etendati 1980. aastate jooksul ka Leedus, Venemaal, Belgias, Soomes jm. 1985. aastal Moskvas toimunud rahvusvahelisel pantomiimifestivalil pärjati etendus kõrgeima tunnustuse, diplomiga.<ref>*Larissa Melnikova. ""Mimeskidest" ja pantomiimist üldse." – Sirp ja Vasar 12.08.1983</ref> Uudissõna "[[mimesk]]" autoriks on [[Ain Kaalep]], kes lõi selle lavastuse tarbeks.<ref>Mimeskid. "Rändlinnu lend." "Pärjaballaad." "Valgus." (Kavaleht). Tartu, Vanemuine 1981.</ref> ==Vaata ka==

Pantomiim: erinevus redaktsioonide vahel