Redaktsioon: 6. detsember 2014, kell 20:22 redigeeri Mimo~etwiki (arutelu \| kaastöö) 50 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. juuni 2015, kell 22:44 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
26. rida: Eestis tärkas suur huvi klassikalise pantomiimi vastu 1960. aastatel ning Tallinnas ja Tartus kujunes välja mitu huviliste truppi. Moodsa pantomiimi otsingute ja tutvustamisega Eestis oli otseselt seotud 1963. aastal alustanud [[stuudio "Pantomiim"]], seda eelkõige süstemaatilise õppetööga, ansamblimängu spetsiifikaga ja esinemistega Eestis. Esimene kirjutis moodsa pantomiimi suundadest ("Stuudio, miniatuurid, pantomiim") ilmus aastal 1965 ajalehes Edasi, autoriks [[Kalle Kurg]]. 1977. aastast hakkas pantomiimiõpetuse põhialusete õpetamisega tegelema stuudioteater "Tallinna Pantomiim", mis pedagoogi ja lavastaja Adolf Traksi käe all pakkus algupärandit draamas ja tragöödias ning kogu õhtut täitvaid terviklavastusi. Professionaliseerumist siiski ei toimunud. Huvi kaasaegse pantomiimi rakenduse vastu sõnateatris näitas "Ugala" 1967. a.aasta lavastusega "Mees on mees" (lavastaja Heino Torga, pantomiimiseade Adolf Traks) ja mitme hilisema tööga. 1969. aastal kasutati pantomiimi elemente küll Draamateatri luuleteemalises etenduses (liikumisjuht [[Adolf Traks]])<ref>http://www.lavakas.ee/index.x?valik=lavabaas&id=473&page=1&s_nimi=1969</ref>, kuid pantomiimitruppide tegevus jäi aastateks kutselisest teatrist väljapoole. Ka Moskva tsirkusekoolis professionaalseks miimiks õppinud Maret Kristal tõi oma etendused "[[Surmatants]]" (1971 Tallinnas Kieck in de Köki tornis), "Hingemaa" (1988 Eesti Filharmoonia baasil, aga vabalaval) ~~jt.~~jm välja asjaarmastajate trupiga, mitte ~~aga~~ kutselises teatris. Pantomiimi arengut ei pidanud Nõukogude Eesti kultuurijuhid oluliseks, leiti, et see kunstiala ei esinda teatri "~~p e a j o o n t~~peajoont" ning sellele ei tekkinud vajalikku materiaalset baasi ega ka koolituskeskust.<ref>Kalle Kurg. "Aukartus hingemaa ees." – Kultuur ja Elu 1989, 3, lk. 27.</ref> 2000. aastatel, kui huvi eri liikumisvormide vastu on elavnenud, on huvilised ajuti pöördunud ka pantomiimi poole. Pantomiim on olnud teatrikoolis näitlejate ettevalmistuse õppekavas. 48. rida: "Mimoturniir teatrimajas." (Vanemuise külalisetenduste järel vastavad toimetuse küsimustele Kalle Kurg ja Maret Kristal. Peterburi pantomiiminädalast oktoobris 1982, pantomiimi suundadest, arenguprobleemidest, pantomiimirühmadest ja miimidest.) – Noorte Hääl 28.05.1983, 29.05.1983 [[Larissa Melnikova]]. (Peterburi teatriteadlane.) ""Mimeskidest" ja pantomiimist üldse." (Pärast Vanemuise külalisetendusi Venemaal ja Leedus.) – Sirp ja Vasar 12.08.1983 [[Kalle Kurg]]. "Aukartus hingemaa ees." (Pantomiimikunstnikust Maret Kristalist, pantomiimi arenguprobleemidest ja kohast kultuuris.) – [[Kultuur ja Elu]] 1989, 3, lk. 26–29 [[Thomas Leabhart.]] "Étienne Decroux." London–New York, Routledge 2007 ISBN 9780415354363 ISBN 9780415354370 *[[Kadi Tudre]]. "Kehatehnika näitlemises." (Magistritöö, Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool.) Tallinn, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2007. Ka: ajakiri Teater. Muusika. Kino 2007, nr 8/9 ja 12; 2008, nr 2, 5 ja 8/9 [http://www.temuki.ee/arhiiv/2007/09/lugu3.pdf] [http://www.temuki.ee/arhiiv/2007/12/lugu7.pdf] [http://www.temuki.ee/numbers/2008/2/article4601.pdf] [http://www.temuki.ee/numbers/2008/5/article4668.pdf] [http://www.temuki.ee/numbers/2008/8-9/article4728.pdf]

Pantomiim: erinevus redaktsioonide vahel