Märtha (Norra): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{viitamata}}
[[Pilt:Märtha of Norway 1929.jpg|thumb|Kroonprintsess Märtha]]
'''Norra kroonprintsess Märtha''' ([[28. märts]] [[1901]] [[Stockholm]] kui Rootsi printsess ''Märtha Sofia Lovisa Dagmar Thyra''  – [[5. aprill]] [[1954]] [[Oslo]]) oli kaasaegse [[Norra]] esimene kroonprintsess, kes ei olnud samaaegselt ka [[Taani]] või [[Rootsi]] kroonprintsess.
 
Märtha Sofia Lovisa Dagmar Thyra sündis [[28. märts]]il [[1901]] [[Stockholm]]is [[Karl (Westrogothia hertsog)|Rootsi printsi Karli]] ja [[Ingeborg (Taani printsess)|Taani printsessi Ingeborgi]] tütrena ja Rootsi printsessina. Pärast alguses salajast ja seejärel avalikku [[kihlus]]t abiellus ta [[21. märts]]il [[1929]] oma onupoja, Norra kroonprintsi [[Olav V|Olaviga]] ning temast sai Norra kroonprintsess. Nende [[laulatus]] oli esimene kuninglik laulatus Norras 340 aasta jooksul. Paaril oli kolm last:
11. rida:
Märtha oli rahva hulgas väga populaarne. Ta oli suurepärane õmbleja ning õmbles riided oma lastele ja endale ise.
 
[[1939]]. aastal, just enne [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] puhkemist külastas ta Olaviga [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriike]]. Ta sai headeksheaks sõpradekssõbraks [[Franklin D. Roosevelt|Franklin]] ja [[Eleanor Roosevelt]]iga.
 
Kui [[Saksamaa|Saksa]] väed Norra [[1940]]. aastal okupeerisid, põgenes Märtha koos lastega oma kodumaale Rootsi, kus teda hästi vastu ei võetud. Mõned arvasid, et printsessi käitumine ohustas Rootsi [[neutraliteet]]i. Pakuti välja, et ta peaks koos kolmeaastase poja Haraldiga Norrasse tagasi pöörduma, kus Harald sakslaste poolt kuningaks oleks kuulutatud. See ei olnud Märtha jaoks vastuvõetav ning USA presidendi Roosevelti kutsel sõitis ta Ühendriikidesse, kus ta alguses elas koos lastega [[Valge Maja|Valges Majas]]. Seal veedetud aastate jooksul tugevnes tema sõprus Rooseveltidega veelgi.
 
Teise maailmasõja ajal töötas ta selle heaks, et USA valitsus ja rahvas Norrat toetaksid. Norrasse naastes võeti ta vastu kangelasena ning teda kutsuti rahva emaks. Kuigi temast ei saanud kunagi kuningannat, hoiavad vanemad norralased teda siiani au sees, sellal kui nooremad teavad temast vähe. Võib öelda, et Märtha suri liiga vanalt, et saada legendiks, ning liiga noorelt, et täita oma elutöö.
 
Märtha suri [[1954]]. aastal [[hepatiitvereülekanne|vereülekandest]]i, mille oli põhjustanudpõhjustatud [[vereülekannehepatiit]]i. Tema abikaasast Olavist sai [[1957]]. aastal [[Norra kuningas]] [[Olav V]].
 
[[Antarktika]]s on tema auks nimetatud 970 000 km² suurune ala - [[Printsess Martha rannik]].