Vabamüürlus Eestis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''[[Eesti]]s''' tekkis '''[[vabamüürlus]]''' aastatel 1771–1773, kui [[Tallinn]]as asutati vabamüürlaste loož "Isis", kuhu kuulusid põhiliselt saksa ja vene aadlikud, kaupmehed, ametnikud, professorid, vaimulikud ja kunstitegelased. Eestlastest kuulusid sellesse pastor [[Otto Wilhelm Masing]] ja muusik [[Karl Friedrich Karell]]<ref name="Eesti Vabamüürlased">[http://www.eestisl.ee/index.php?div=17-0 Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamüürlaste Loož]</ref>. Kuni vabamüürluse keelustamiseni Venemaal 1822. aastal tegutses Eestis neli looži.
Eesti Vabariigis loodi 1926 Tallinnas rahvusvahelise looži Le Droit Humain tütarloož „Kalevipoeg“ (selle juhte oli
Vabamüürlaste organisatsioon taasloodi 1992. aastal, mil alustas tegevust loož "Fööniks". Aastatel 1992–2007 loodi Eestis kümme looži ja üks uurimisloož, sealhulgas Tallinnas<ref>Juhan Haravee, [http://www.ohtuleht.ee/431017 Eesti vabamüürlased saavad oma kodu], Õhtuleht, 14. juuni 2011</ref>, [[Tartu]]s, [[Pärnu]]s, [[Haapsalu]]s ja [[Viljandi]]s<ref name="Eesti Vabamüürlased" />.
|