III üldlaulupidu: erinevus redaktsioonide vahel

}}

 

 

[[Carl Robert Jakobson]] ja tema mõttekaaslased heitsid kahele esimesele üldlaulupeole ette liigset saksa- ja kirikumeelsust. Kurdeti, et [[Tartu]]sse jõuab liiga vähe koore ja ka kuulajad on vaid ühest piirkonnast. [[Johann Voldemar Jannsen]]i väimees [[Heinrich Rosenthal]] hakkas Tallinnas koostama oma peotoimkonda, jäädes ise asepresidendiks. Presidendiks kutsuti arstiteadlane [[Carl von Wistinghausen]]. Peotoimkonda kuulusid veel kirjatoimetaja A. Einvald, kirikuõpetaja [[Karl Woldemar Emil Grohmann|Woldemar Grohmann]], endine maakohtusekretär Ed. Koch, kooliõpetaja H. Stein, linnavolinik Th. Jakobson, kaupmees C. Langebraun, kaupmees A. Brommig, Tallinna Jaani kiriku köster [[Johannes Carl Assmuth|Assmuth]], sadulsepp O. Moorfeldt, ametnik P. Wender, kaupmees H. Schiffer ja kingsepp Treumann.<ref>Tallinnast. Üleüldine Eesti tänu=laulupidu, Sakala, 23 7. juuni 1880, lk. 2</ref>