Tšatšat kirjeldati algselt kui "[[rumba]]t ühe lisalöögiga" ja "[[mambo]]t [[guiro]] rütmiga". On arvatud, et tšatša sulatas kokku elemente kahest varasemast Kuuba tantsust – [[danzon]]ist ja [[montuno]]st, kuid teise versiooni järgi on tšatša edasiarendus kolmesest mambost, kus ühel taktil tehakse viis sammu.
TšatsaTšatša loojaks on peetud [[Enrique Jorrin]]i ja [[Euroopa]]sse toojaks Briti tantsuõpetajat [[Pierre Margolie]]t.
Tantsu niminimetus pärineb tõenäoliselt [[Haiti]]lt, kus see tähistas kellataolist pilli. Teiste seletuste järgi tuleb tšatša niminimetus tempokast Kuuba tantsust [[guarachas]]t või tšatša sammudele iseloomuliku ''chassé'' tantsimisel tekkiva heli või Kuuba rahvapärase rütmipilli guiro raputuse onomatopoeetilisest kirjeldusest.
Tšatša tempo on 28–30 [[takt]]i (u 120 [[löök (muusika)|löök]]i) minutis. TantsidesTantsimisel on keharaskus ees, sammud astutakse varbale, ülakeha on väheliikuv, kuid sammudega kaasneb intensiivne puusade liikumine, põlved sirutuvad löökide vahel. Neljandast esimese löögini tehakse ''chassé'', mille viimane samm on veidi pikem, rõhutades esimest lööki.
Võistlustel tantsitakse tšatšat Ladina-Ameerika tantsude seas teisena.
