EPROM: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Suwa (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
P Röntgenkiirgus > röntgenikiirgus
5. rida:
'''EPROM''' (lühend ingliskeelsest nimetusest ''Erasable Programmable Read Only Memory'', eesti keeles 'kustutatav programmeeritav püsimälu') on [[mälukiip]], mis säilitab oma andmed ka ilma toitepingeta.
 
Kiibis on ühendamata paisuga [[transistor]]ite (''floating-gate transistors'') read, mis on eraldi programmeeritud elektroonilise programmerimisseadme poolt. Programmeerimisseade ehk [[programmaator]] annab programmeerimisel kiibile suuremat pinget kui tavaliselt andmete lugemiseks kasutatakse. Programmeeritud EPROMiEPROM-i saab kustutada, kui asetada see tugeva [[ultraviolettkiirgus]]e kätte. EPROM on kergesti äratuntav selle peal oleva läbipaistva kvartsist kustutusakna järgi, mille kaudu on nähtav ränikiip.
 
EPROMiEPROM-i mälu areng algas vigase integraallülituse uurimisest, kus ühendused transistorite vahel olid katki. Salvestatud laeng nende isoleeritud ühendustes muutsid nende omadusi. EPROMiEPROM-i leiutas firma [[Intel]] töötaja [[Dov Frohman]] 1971. aastal. USA patent 3660819 EPROMiEPROM-i kohta avaldati 1972. aastal.
 
==Tööpõhimõte==
Iga biti "hoidla" koht EPROMisEPROM-is koosneb ühest [[väljatransistor]]ist (field-effect transistor). Iga väljatransistor koosneb kanalist, mis paikneb pooljuhtkiibis. Väljatransistori allika (source) ja neelu (drain) ühendused tehakse kanali lõpus. Isolatsioonikihi oksiid pannakse üle kanali, seejärel paigutatakse juhitav (räni või alumiiniumi) elektrood, ja veel paks kiht oksiidi paigutatakse üle paisu (gate) elektroodi. Ujuva paisuga (floating gate) elektrood ei ole ühendused kiibis ühegi teise osaga ja on täiesti isoleeritud ümbritseva oksiidikihiga. Juhtpaisu elektrood on seega paigutatud kiibi sisse ja kaetud oksiidiga.
 
Andmete kättesaamiseks EPROMiltEPROM-ilt, aadress esindab väärtusi EPROMiEPROM-i aadressi klemmidel, mis on dekodeeritud 8- bitina ja mida kasutatakse, et ühendada üks andmesõna (tavaliselt 8- bitti, ehk bait) või säilitatakse väljundpuhvri võimendites hilisemaks kasutamiseks. Iga andmesõna bitt on kas 1 või 0, sõltuvalt sellest kas transistor on sisse- või väljalülitatud, st. kas transistor on juhtivas või mittejuhtivas olekus.
 
Transistori üleminekut ühelt olekult teisele kontrollib kontroll transistori pinge. Pinge juuresolekul selles väravas loob juhtiva kanali transistoris, mis lülitab selle sisse. See võimaldab salvestatud laengul väravas transistori läve pingel programmeerida.
Andmete salvestamiseks mällu tuleb valida antud aadress ja kohaldada kõrgemat pinget transistorile. See tekitab laviini tühjakslaskmise elektronidel, mis on piisav energia, et läbida isoleerivat oksiidi kihti ning koguneda värava elektroodile. Kui kõrgepinge on eemaldatud, on elektronid lõksus elektroodis. Andmed võivad säilida aastakümneid, kuna kõrge soojusisolatsiooni väärtus ränioksiids, mis ümbritseb väravat, ei lase salvestatud laengul kergesti ära lekkida.
 
Erinevalt EEPROM-st,ist pole EPROM-i programmeerimise protsess ei ole elektriliselt pöörduv. Transistoritele salvestatud andmete kustutamiseks tuleb ultraviolettkiirgu juhtida läbi klaasi. UV valguse footonid loovad ionisatsiooni jooksul ränioksiidist, mis võimaldavad salvestatud laengul „floating gate“ hajutada. Kuna kogu mälu massiiv on avatud, kustub kogu mälu samal ajal. Protsess võtab aega mitu minutit normaalsuuruses UV-lampi kasutades, päikesevalgus kustutaks kiipi mitu nädalat ja siseruumide lambid mitu aastat. Üldiselt EPROM-mälu tuleb eemaldadakustutamiseks seadmest, selleks et kustutadaeemaldada, kuna seetavaliselt ei ole tavaliseltpole otstarbekas ehitada sisse UV -lamp, mis kustutaks vooluringi osasid.
 
==Detailid==
[[Pilt:Floating gate transistor.png|pisi|Läbilõige ''floating-gate transistor''ist]]
Kuna kvartsekraani on kallis teha, siis toodi tagasi OTP (ühekordsed programmeeritav) kiibid millele paigaldati läbipaistmatu kate, et pärast programmeerimist ei saaks seda kustutada, seega kadus ka vajadus testida kustutamis funktsiooni, tänu millele vähenesid edasised kulutused. Kuigi OTP EPROM (kas eraldi või osa suuremast kiibist) on üha enam asenatud EEPROMgaEEPROM-iga väikeste summadega kus tüki hind ei ole liiga suur ja mälu suurem.
 
Programmeeritud EPROM säilitab oma andmed vähemalt 10–20 aastat, paljud EPROMidEPROM-id säilitavad oma andmeid isegi peale 35 aastat või kauemgi ja nendelt saab informatsiooni lugeda lõpmata arv kordi. Kustutamise aken peab olema kaetud läbipaistmatu kilega, et kaitsta kiipi juhusliku UV-kiirguse eest, mis võib tulla päikesevalgusest või kaamera vägust. Vanad PC BIOS kiibid olid enamasti EPROM ja kustutamise aken oli enamasti kaetud kilega, mis sisaldas BIOS-i kirjastajaväljaandja nime, BIOS läbivaatamise ja autoriõiguse märget. Sageli oli see silt fooliumist, et tagada kaitse UV-kiirguskiirguse eest.
 
EPROMiEPROM-i kustutamine toimub lainepikkustel, mis on lühem kui 400 nm. Ühe nädalane kokkupuude päikesevalgusega või 3 aastat toavalguse käes võib põhjustada EPROMiEPROM-i mälu kustumise. Soovitatav kustutamise protsess on kokkupuude UV-valguses lainepikkusel 253,7 nm vähemalt 15 W-sec/cm2 20 kuni 3020–30 minutit, kus lamp asub umbes 2.,54 cm kaugusel.
 
[[Pilt:EPROM.png|pisi|EPROM-i elektriskeemi ülevaade, kuidas juht- ja ujuvpaisu abil talletatakse mälupessa infot.]]
Kustutada saab ka röntgenikiirgusega:
 
"Kustutamine tuleb saavutada mitteelektroonilisel teel, kuna värav elektrood ei ole kättesaadav elektriliselt. Särava ultraviolettkiirguse paistmine mistahes katmata seadme osale põhjustab fotoelektrilise elektrivoolu(„photocurrent“) mis liigub väravast tagasi räni substraati ja võtab esialgse laenguta oleku. See kustutamise meetod võimaldab mälu täielikku katsetamist ja parandamist enne paki lõpplikku sulgemist. Kui pakend on suletud, saab veel andmeid kustutada, allutades seda röntkenkiirguseröntgenikiirguse kätte, mis ületab 5 * 104 rad, doosi, mis on kergesti saavutav kaubandusliku röntgenikiirguse generaatoriga.
 
"Teisisõnu, etEPROM-i kustutada oma EPROM,kustutamiseks tuleb esmalt lasta EPROMileEPROM-ile röndgenkiirguströntgenikiirgust ja siis panna see ahju temperatuuril umbes 600 kraadi Celsiuse järgi (et Karastadakarastada pooljuhtide muutused, mis on tingitud röntgenkiirguseströntgenikiirgusest). Selle protsessi usaldusväärsuse osas oleks pidanud tegema ulatuslikumaid katseid ja seetõttu otsustati akna kasuks.
 
EPROMilEPROM-il oli piiratud, kuid suur hulk kustutatavaid tsükleid. Ränidioksiidi ümber väravate koguvad kahju igast tsükklist, muutes kiibi ebausaldusväärseks pärast mitu tuhat tsüklit. EPROMiEPROM-i programmeerimine on aeglane võrreldes teiste mäludega. Kuna kõrgtihedusega osadel on vähe kaitsmata oksiidga ühenduste ja värav vahel, ultraviolett kustutamine muutub vähem praktiliseks väga suur mälude puhul. Isegi tolm paki sees võib takistada osade rakkude kustutamist.
 
==Rakendused saritootmises==
Suurte tootmismahtude korral (tuhandeid tükke või rohkem) on maskiga programmeeritud püsimälud (mask ROM) madalaima hinnaga. Kuid kiipide valmistamine nõuab mitu nädalat ajavaru, sest andmete salvestamiseks on vaja kiibimaski muuta. Esialgu arvati, et EPROMiEPROM-i on liiga kulukas masstootmises kasutada ja kasutati seda ainult arendamiseks. Peagi leiti, et väikeste mahtude tootmine oli ökonoomsem just EPROM -püsimäludega. EPROM'de-ide täiendavaks eeliseks oli kiire [[püsivara]] uuendamise võimalus.
 
Mõnedes mikrokontrollerites, mis on pärit enne EEPROMideEEPROM-ide ja välkmälu ajastut, kasutati EPROMiEPROM-i programmi salvestamiseks. Selliseid mikrokontrollereid on mõned versioonid Intel 8048, Freescale 68HC11 ja PIC mikrokontrollerite "C" -seeriast. Nagu EPROM -kiibidki olid ka mikrokontrollerid kustutusakendega ja seetõttu kallid. Kustutusakendega kiibiversioone kasutati tarkvaraarendusel. Sama kiip tuli hiljem läbipaistmatu OTP kestaga ilma kustutusvõimaluseta tootmisse ja oli seetõttu mõnevõrra odavam. Jättes kustutusaknaga kiibi valguse kätte võib ta muuta ootamatul käitumist. Seetõttu mindi seadmete [[saritootmine|saritootmise]] puhul aknaga püsimälu kiibilt aknata ja kustutusvõimaluseta püsimälu kiipidele.
 
==EPROM-mälu mälumahudmahud ja kestade tüübid==
EPROM-püsimälud püsimälusiderinevad on erinevaidüksteisest nii füüsilise kesta, kui ka mälumahu poolest. Kuigi samatüübilised püsimälud on valmistatud erinevate tootjate poolt on need lugemise poolest ühilduvad, kuid programmeerimise protsessis on väikeseid erinevusi.
 
EnamikeEnamikku EPROM -püsimälusid saab identifitseerida läbi kiibi [[programmaator]]i, kasutades funktsiooni "signature mode", andes pinge 12V12 V klemmile A9, et lugeda kahebaidilist tunnust. Kiipide tunnused polnud universaalsed, seetõttu võimaldas programmaator ka tootja ja kiibitüübi käsitsi seadistamist tundmatu tunnusega kiipidele.
 
{| class="wikitable" style="text-align:center"
|-
! EPROMiEPROM-i tüüp !! Aasta !! Maht [[bitt]]ides !! Maht [[Baitbait]]ides !! Maht ([[hexadecimal|hex]]) !! Viimane aadress ([[hexadecimal|hex]])
|-
| 1702, 1702A || 1971 || 2 [[Kbitkbit]] || 256 || 100 || FF
|-
| 2704 || 1975 || 4 Kbitkbit || 512 || 200 || 1FF
|-
| 2708 || 1975 || 8 Kbitkbit || 1 [[Kilobyte|KB]] || 400 || 3FF
|-
| 2716, 27C16, TMS2716, 2516 || 1977 || 16 Kbitkbit || 2 KBkB || 800 || 7FF
|-
| 2732, 27C32, 2532 || 1979 || 32 Kbitkbit || 4 KBkB || 1000 || FFF
|-
| 2764, 27C64, 2564 || || 64 Kbitkbit || 8 KBkB || 2000 || 1FFF
|-
| 27128, 27C128 || || 128 Kbitkbit || 16 KBkB || 4000 || 3FFF
|-
| 27256, 27C256 || || 256 Kbitkbit || 32 KBkB || 8000 || 7FFF
|-
| 27512, 27C512 || || 512 Kbitkbit || 64 KBkB || 1000010 000 || FFFF
|-
| 27C010, 27C100 || || 1 [[MegabitMegabitt|Mbit]] || 128 KBkB || 2000020 000 || 1FFFF
|-
| 27C020 || || 2 Mbit || 256 KBkB || 4000040 000 || 3FFFF
|-
| 27C040, 27C400 || || 4 Mbit || 512 KBkB || 8000080 000 || 7FFFF
|-
| 27C080 || || 8 Mbit || 1 [[Megabyte|MB]] || 100000100 000 || FFFFF
|-
| 27C160 || || 16 Mbit || 2 MB || 200000200 000 || 1FFFFF
|-
| 27C320 || || 32 Mbit || 4 MB || 400000400 000 || 3FFFFF
|}