Bataat: erinevus redaktsioonide vahel

Vaatamata nimele on bataat ehk maguskartul eestlastele tuttava [[kartul]]iga vaid kauge sugulane. Vahel nimetatakse bataati ekslikult [[jamss|jamsiks]], mis on tegelikult täiesti erinevteistsugune aedvili ning pärineb Aafrikast ja Aasiast.

100 grammis bataadis on 360 [[Džaul|kJ]] (86 [[kalor|kcal]]) energiat. [[Süsivesikud|Süsivesikuid]] on selles 20,1 g, sellest [[tärklis]]t 12,7 g, [[suhkrud|suhkruid]] 4,2 g ja kiudaineid 3,0 g. [[Rasvad|Rasvu]] on 100 g bataadis 0,1 g, [[valgud|valke]] 1,6 g, [[A-vitamiin A]]i ekvivalenti 709 μg, [[tiamiin]]i (vitamiin B1B₁-vitamiini) 0,1 mg, [[riboflaviin]]i (B2) 0,1 mg, [[niatsiin]]i (B3) 0,61 mg, [[pantoteenhape]]t (B5) 0,8 mg, vitamiini [[B6-vitamiin|B6]] 0,2 mg, [[foolhape]]t (B9) 11 μg, [[C-vitamiin]]i 2,4 mg, [[E-vitamiin]]i 0,26 mg, [[kaltsium]]it 0,26 mg, [[raud]]a 0,6 mg, [[magneesium]]it 25,0 mg, [[fosfor]]it 47,0 mg, [[kaalium]]it 337 mg, [[naatrium]]it 55 mg ja [[tsink]]i 0,3 mg.<ref>[http://nutritiondata.self.com/facts/vegetables-and-vegetable-products/2666/2 nutritiondata.com]</ref><ref>[http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/ USDA Nutrient Database]</ref>

[[Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon]]i (FAO) andmeil toodeti 2004. aastal maailmas 127 miljonit tonni bataatebataati. Suurem osa toodangust tuli [[Hiina]]st, kus 49 000 ruutkilomeetril kasvatati 105 miljonit tonni. Umbes pool Hiina saagist kulus [[loomasööt|loomasöödaks]].

Toodang inimese kohta on suurim maades, kus bataadil on tähtis roll inimeste igapäevatoidus tähtis roll. Juhtival kohal on [[Paapua Uus-Guinea]] umbes 500 kiloga inimese kohta aastas. Järgnevad [[Saalomoni saared]] 160 kg, [[Burundi]] ja [[RuandaRwanda]] 130 kg janing [[Uganda]] 100 kiloga.