Redaktsioon: 12. märts 2015, kell 01:45 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust P patendeerima > patenteerima Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. juuni 2015, kell 12:29 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: [[File:Pangamic acid Structure V.1.svg\|thumb\|300px\|Vitamiin B15]] '''B<sub>15</sub>- vitamiin''' ehk '''pangaamhape''' ehk '''antianoksiline vitamiin''' on vesilahustuv ja väga ebapüsiv [[glükoonhape\|glükoonhappe]] ja [[dimetüülglütsiin]]i [[ester]], mis tänapäeval ei kuulu IUNS-i [[vitamiinide nomenklatuur]]i. ==Avastuslugu== Ernst T. Krebs seenior ja tema poeg [[Ernst T. Krebs\|Ernst T. Krebs juunior]] eraldasid 1948. aastal [[riisikliid]]est (ingl k ''rice bran'') keemilise ühendi, koos sellega avastasid nad ka aprikoosiseemnest B<sub>17</sub>-vitamiini. Hiljem leidsid nad, et seda looduslikku ühendit saab eraldada pea kõikidest seemnetest ([[taimed]]e kaudu).<ref>L.Torrey, When is a vitamin a non-fuel nutrient, [[New Scientist]], 1. ~~juuni~~ 06.1978, nr 1105, [http://books.google.ee/books?id=K1N5vdiFwB0C&pg=PA573&dq=FDA+about+vitamin+B15&hl=et&sa=X&ei=splhUbWhC8z20gXsr4DACA&ved=0CDUQ6AEwAQ#v=onepage&q=FDA%20about%20vitamin%20B15&f=false Google`i ajakiri]</ref> Avastatud keemilise ühendi patenteerisid nad 1950. aastal USA-s ning nimetasid [[pangaamhape\|pangaamhappeks]] e B<sub>15</sub>-vitamiiniks.<ref>L.Torrey, [http://books.google.ee/books?id=K1N5vdiFwB0C&pg=PA573&dq=FDA+about+vitamin+B15&hl=et&sa=X&ei=splhUbWhC8z20gXsr4DACA&ved=0CDUQ6AEwAQ#v=onepage&q=FDA%20about%20vitamin%20B15&f=false When is a vitamin a non-fuel nutrient], [[New Scientist]], 1. ~~juuni~~ 06.1978, nr 1105, Google'i ajakiri</ref><ref>E. T. Krebs, ''Vitamin B15 (pangamic Acid): Properties, Functions and Use'', Russian Publication by Science Publishing House, Moskva, U.S.S.R., 1965</ref><ref>http://simplehealthsolutions.info/hall-of-fame/main-hall/dr-ernst-t-krebbsvitamin-b17-laetrile/</ref><ref>T. E SIONG, A. RASAD, ''PANGAMIC ACID (VITAMIN B15) I. The Actual State of Research'', 1979, Journal of the Malaysian Pharmaceutical Society, 6(1):22-27. 1979, [http://www.nutriscene.org.my/journals/Tee%20%20&%20Rasad%201979%20-%20Pangamic%20acid%20I.pdf]</ref>. B<sub>15</sub>-vitamiin muutus pärast avastamist oluliseks ravikomponendiks paljude haiguslike seisundite nagu [[skisofreenia]], [[alkoholism]] jne ravil. B<sub>15</sub>-vitamiini hakati tootma ja turustama kui [[vitamiinipreparaat]]i ning seda sai osta apteekidest. Aastal 1952 pakkus Krebside avastus suurt huvi [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]] teadlastele ja käivitati ulatuslik uuring (hinnangulise maksumusega üle 6 miljoni USD). Uuringu tulemused avaldati 1965. aastal ja need tõestasid, et pangaamhappel on täpselt määratud raviprogrammiga mõju paljudele haiguslikele seisunditele. Aastaid hiljem püüti tuvastada looduslikku pangaamhapet ja selle biotoimet sünteetilistes vitamiinipreparaatides, kuid see ei andnud tulemusi.<ref>L.Torrey, [http://books.google.ee/books?id=K1N5vdiFwB0C&pg=PA573&dq=FDA+about+vitamin+B15&hl=et&sa=X&ei=splhUbWhC8z20gXsr4DACA&ved=0CDUQ6AEwAQ#v=onepage&q=FDA%20about%20vitamin%20B15&f=false When is a vitamin a non-fuel nutrient], New Scientist, 1. ~~juuni~~ 06.1978, nr 1105, Google'i ajakiri</ref>,<ref>'''ingl k ''', T. E SIONG, A. RASAD, [http://www.nutriscene.org.my/journals/Tee%20%20&%20Rasad%201979%20-%20Pangamic%20acid%20I.pdf ''PANGAMIC ACID (VITAMIN B15) I. The Actual State of Research''], 1979, Journal of the Malaysian Pharmaceutical Society, 6(1):22-27. 1979 </ref> Aastakümned hiljem mainiti B<sub>15</sub>-vitamiini küll eriaalakirjanduses, kuid pigem hoiatavalt: et sel puudub [[inimorganism]]is oluliselt mõõdetav toime ning selle puudumisega ei osata seostada ei haiguslike seisundite tekkimist ega ka ravimist ning seega ei kuuluvat see vitamiinide klassi.<ref>W. Friedrich, [http://books.google.ee/books?id=VS9YWqnMpNsC&pg=PA1055&dq=vitamin+B15&hl=en&sa=X&ei=E2phUbrpONCX0QWj1YGIBw&ved=0CEcQ6AEwBjgK#v=onepage&q=vitamin%20B15&f=false "Vitamins"], 1988, ISBN 3-11-010244-7</ref><ref>G. F. Combs, Jr., [http://books.google.ee/books?id=D3BT-yqa9pAC&pg=PA430&dq=vitamin+B15&hl=en&sa=X&ei=cmZhUavAEaeM0AX7hoHIBg&ved=0CDAQ6AEwAQ#v=onepage&q=vitamin%20B15&f=false "The Vitamins. Fundamental Aspects in Nutrition and Health"], 4. trükk, 2012, ISBN 978-0-12-381980-2, 21. rida ⟶ 20. rida: ==Saamine ja omandamine== Inimene võib saada pangaamhapet nii taimse kui ka loomse [[toit\|toiduga]], millest vitamiin imendub organismi [[peensool]]es. B<sub>15</sub>-vitamiini varude kohta organismis ja [[metabolism]]ist on vähe teada, kuid oletatakse, et sarnaselt teistele B-rühma vitamiinidega ei vaja organism teda suurtes kogustes, pigem kofaktorina rakusisesel metabolismil (signaliseerimissüsteemis), osaledes sel viisil ~~ringluses~~ mõnda aega ringluses. ▼ ▲Inimene võib saada pangaamhapet nii taimse kui ka loomse [[toit\|toiduga]], millest vitamiin imendub organismi [[peensool]]es. B<sub>15</sub>-vitamiini varude kohta organismis ja [[metabolism]]ist on vähe teada, kuid oletatakse, et sarnaselt teistele B-rühma vitamiinidega ei vaja organism teda suurtes kogustes, pigem kofaktorina rakusisesel metabolismil (signaliseerimissüsteemis), osaledes sel viisil ringluses mõnda aega. ===Taimsed depood=== B<sub>15</sub>-vitamiini allikaks on [[mandlid]] (koos koorega), [[kaunviljad]] (eriti [[lääts]]ed), [[kõrvitsaseemned]], [[seesamiseemned]], [[täisterariis]] ja, [[õllepärm]] ~~jpt~~jms. Suur kogus pangaamhapet leidub ka [[kikerhernes\|kikerherne]] (''Cicer Arietum'') seemnetes. <ref> C.P. Khare, [http://books.google.ee/books?id=gMwLwbUwtfkC&pg=PA146&dq=pangamic+acid++in+European+union&hl=et&sa=X&ei=E59hUZj_O9SX0QXTv4CQCQ&ved=0CDsQ6AEwAw#v=onepage&q=pangamic%20acid%20%20in%20European%20union&f=false "Indian Medicinal Plants: An Illustrated Dictionary"], lk 145-146, 2007, ISBN 978-0-387-70637-5, Google'i raamatu veebiversioon</ref>▼ ▲B<sub>15</sub>-vitamiini allikaks on [[mandlid]] (koos koorega), [[kaunviljad]] (eriti [[lääts]]ed), [[kõrvitsaseemned]], [[seesamiseemned]], [[täisterariis]] ja [[õllepärm] jpt. Suur kogus pangaamhapet leidub ka [[kikerhernes\|kikerherne]] (''Cicer Arietum'') seemnetes. <ref> C.P. Khare, [http://books.google.ee/books?id=gMwLwbUwtfkC&pg=PA146&dq=pangamic+acid++in+European+union&hl=et&sa=X&ei=E59hUZj_O9SX0QXTv4CQCQ&ved=0CDsQ6AEwAw#v=onepage&q=pangamic%20acid%20%20in%20European%20union&f=false "Indian Medicinal Plants: An Illustrated Dictionary"], lk 145-146, 2007, ISBN 978-0-387-70637-5, Google'i raamatu veebiversioon</ref> ===Loomsed depood=== [[Härja veri]] ja [[hobuse maks]]. <ref>T. E SIONG, A. RASAD, [http://www.nutriscene.org.my/journals/Tee%20%20&%20Rasad%201979%20-%20Pangamic%20acid%20I.pdf ''PANGAMIC ACID (VITAMIN B15) I. The Actual State of Research''], 1979, Journal of the Malaysian Pharmaceutical Society, 6(1):22-27. 1979,</ref> ==Kliiniline meditsiin== Meditsiinis kasutatakse pangaamhappe preparaate [[süstelahus]]ena. Oletatavasti sobivad lihasesüstid [[lihaskude\|lihaskoe]] (sh [[südamelihas]]e) talitluse ergutamiseks. ==Biofunktsioonid== Pangaamhappe toime kohta tehakse esialgu vaid oletusi. See võib olla "liikuvate" [[metüülrühm]]ade doonoriks [[koliin]]i, [[fosfatidüülkoliin]]ide, [[kreatiin]]i jt [[süntees]]is. See suurendab organismi hapnikutarbimist lihaskoes (väheneb [[aeroobne glükolüüs]] ja [[piimhape\|piimhappe]] kuhjumine), soodustab südamelihase tööd ja [[glükoos]]i [[oksüdeerumine\|oksüdeerumist]], stimuleerib [[närvisüsteem]]i ja näärmeid. ==Üle- ja alatarbimine== Pole teada B<sub>15-</sub>vitamiini alatarbimisest tingitud pangaamhappe defitsiiti. Oletatakse, et defitsiit võib põhjustada [[rakuhingamine\|rakuhingamise]] intensiivsuse ja südamelihase töövõime langust, samuti näärmete ja närvikoe kahjustusi ning rasvinfiltratsiooni [[maks]]as. Ka ületarbimise kohta on vähe teada. Korduval lihassüstil peaks ohutu annus jääma 2–10 mg piiridesse. ==Alternatiivmeditsiin== Vaatamata B<sub>15</sub>-vitamiini keelustamisele USA-s propageerivad sealsed alternatiivravi tunnustatud spetsialistid siiski B<sub>15</sub>-vitamiini paljude inimorganismi haiguslike seisundite ravis ja ennetamisel, eriti oluliseks peetakse selle rolli neerupealise ([[neerupealis]]eid teatakse meil tavaliselt [[stress]]i sündroomi kaudu) töö toetamises ja reguleerimises.<ref>J. Starr Hull (2006) [http://www.janethull.com/newsletter/0606/the_forbidden_vitamin_b15.php ''The Forbidden Vitamin B15'']</ref> [[Lynne McTaggart]] kirjeldab oma raamatus "The Cancer Handbook : What's Really Working (What Doctor's Don't Tell You)" lisaks teistele loodusravi komponentidele ka B-rühma vitamiinide (sh B<sub>15</sub>-vitamiini) olulist rolli pahaloomuliste kasvajate (vähktõve) [[alternatiivravi]]s.<ref name="isbn978-1890612184">{{cite book \| editor = McTaggart, L. \| title = The Cancer Handbook : What's Really Working (What Doctor's Don't Tell You) \| edition = 2 \| publisher = Square One Publishers \| location = NY \| year = 2000 \| pages = 192 \| isbn = 978-1890612184 \| author = McTaggart, L. }}</ref> ==Vaata ka== 60. rida ⟶ 51. rida: == Kirjandus == *Lynne McTaggart, ''The Cancer Handbook : What's Really Working (What Doctor's Don't Tell You)'' , 2000, ISBN 978-1890612184 [[Kategooria:Vitamiinid]]

B15-vitamiin: erinevus redaktsioonide vahel