Redaktsioon: 2. mai 2015, kell 14:03 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust P jutumärgid Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus ← Vanem muudatus		Viimane redaktsioon: 20. juuni 2015, kell 22:15 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus
7. rida: Aastal [[1000]] ristiusustatud [[Island]]il oli [[viikingid\|viikingiajast]] pärinev skaldikunst [[13. sajand]]i alguses, kui Snorri Sturluson tegutses, endiselt au sees. Selle kunsti valdajaid ja mõistjaid jäi aga järjest vähemaks. Skaldikunsti oluliseks osaks olevate [[kenning]]ite sisuks oli sageli paganlik mütoloogia, mille üksikasju tuli luule mõistmiseks tunda. Snorri "Edda" oli mõeldud õpperaamatuks noortele skaldidele. [[Paganlus\|Paganlikku]] [[mütoloogia]]sse suhtuti [[13. sajand]]i Islandil kaheti: ~~konsetrvatiivsed~~konservatiivsed kristlased pidasid paremaks paganluse jäänused välja juurida ja mälestuse sellest hävitada. Snorri toetas suunda, mis pidas vana mütoloogiat oluliseks Islandi kultuuri osaks, mida tuleb tunda ja säilitada. "Nooremas Eddas" käsitleb ta vanu [[jumal]]aid kui ammu elanud silmapaistvaid inimesi, keda rahvas hakkas ajapikku jumalatena austama, sest ristiusk oli neile veel tundmatu. Teost nimetatakse ka "proosa-Eddaks", kuna suurem osa "Noorema Edda" tekstist on proosavormis, erinevalt luulevormis "[[Vanem Edda\|Vanemast Eddast]]". "Noorem Edda" on säilinud mitmetes käsikirjades, neist seitse tähtsamat pärinevad 14.~~-17~~–17. sajandist. Kui "Vanema Edda" käsikiri 17. sajandil leiti, oli Snorri "Edda" Islandil laialt tuntud. Esialgu arvati, et Snorri ammutas oma materjali "Vanemast Eddast", nii hakatigi neid eristama kui nooremat ja vanemat. Mõlema "Edda" materjal pärineb suulisest rahvapärimusest ja on mingil määral mõjutatud kristlikust maailmapildist. ==Ülesehitus==

Noorem Edda: erinevus redaktsioonide vahel