Õli: erinevus redaktsioonide vahel

'''Õli''' on [[Hüdrofoobsus|hüdrofoobne]] (märgumatu) ja lipofiilne (rasvlahustuv) [[keemiline aine|aine]], mis esineb [[toatemperatuur]]il [[viskoossus|viskoosse]] [[vedelik]]una. Selle üldmõiste alla kuuluvad erineva päritolu, keemilise ehituse ja omadustega mineraalsed ja orgaanilised õlid. Algselt on kõik õlid siiski orgaanilist päritolu, kuid nt [[nafta]]t loetakse mineraalseks, kuna see on tekkinud väga pikaajaliste geokeemiliste protsesside tagajärjel ning seda ammutatakse geoloogilistest leiukohtadest. [[Elusorganism]]ides leiduvate ja nende poolt toodetavate orgaaniliste õlide, [[rasv]]ade ja nendetaoliste ainete üldnimetus on [[lipiidid]]. Võrreldes teiste orgaaniliste ainetega on neil kõrgesuur [[süsinik]]u- ja [[vesinik]]u-, kuid madalväike [[hapnik]]usisaldus. Paljusid taimseid ja loomseid õlisid (ja rasvu) kasutatakse toiduks. Õlisid kasutatakse ka [[kütus|kütuse]]ena ja määrdeainena ning [[keemiatööstus]]e toorainena.

Õlilaigud tunduvad värvilisenavärvilised sellepärast, et õlikiht tekitab veepinnale õhukese kihi, milles toimub valguse murdumisel dispersioon. Iga eri värvi valgus murdub erineva nurga all ning olenevalt õlikihi paksusest tekib õlikihi põhjast peegeldunud ning õli pinnalt peegeldunud valguslainete vahel interferents. Mõne värvuse lainepikkustel tekib seeläbi miinimum, teistel maksimum. Nii näeme me õlikihte selles värvuses, milles maksimum tekib maksimum.