Erinevus lehekülje "Viljandi piiramine (1223)" redaktsioonide vahel

 
==Järgnevad sündmused==
Kristlaste vägi liikus Viljandist kohe edasi [[Leole linnus]]e alla. Seal alistusid sakalased Viljandi saatuse kordumist kartes kiiresti, nõustudes loobuma kogu linnuses olnud varast. Sellega luges kroonik sakalaste "nurjatu hõimu" taasalistatuks ja vägi pöördus tagasi. Pärast neid sündmusi sakalased Liivimaa ristisõja ajal enam riialastele sõjalist vastupanu ei osutanud.<ref name=HLKXXVII2 /><ref name=Vahtre />
 
Enne riialaste sõjakäiku olid sakalased aga jõudnud omale appi kutsuda Vene vürste. Nii jõudiski peagi Eestimaale suur [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali]], Novgorodi ja Pihkva sõjavägi [[Jaroslav Vsevoloditš]]i, Vladimiri-Suzdali vürsti venna, juhtimisel. Saades teada linnuste langemisest, Viljandi venelaste ülespoomisest ja sakalaste alistumisest riialastele, vürst vihastas ja elas oma pahameele sakalaste peal välja, lüües seda maad "suure nuhtlusega".<ref>Henriku Liivimaa kroonika, XXVII 3, lk 241–243</ref>