Erinevus lehekülje "Kuum täpp" redaktsioonide vahel

resümee puudub
'''Kuum täpp''' ehk '''kuum punkt''' on muutumatu asukohaga keset [[litosfäär]]i [[laam]]a asetsev püsivaasisene [[vulkanism|vulkaanilisevulkaan]]iline aktiivsusega alapiirkond.
 
Kuuma täpi all kerkivad [[vahevöö]]st kõrge temperatuuriga magmavoolud ehk [[vahevöö pluum]]id, mille kohal [[maakoorlitosfäär]] õheneb ning praguneb. Tekkinud lõhedest voolab [[magma]] maapinnale moodustades [[Ookeaniline saar|ookeanilisi saari]], [[MerealuneOokeaniline basaltplatoo|merealuseidookeanilisi basaltplatoosid]], põhjustades [[Manner|mandrite]] [[Riftistumine|riftistumist]] jne. Kuumad täpid on tihti seotud [[Suur magmaprovints|suurte magmaprovintsidega]]. Näiteks [[Dekkani basaltplatoo]] on suur magmaprovints, mille tekitanud pluum paikneb kaasajal kuuma täpina [[Réunion]]i saare all.
 
[[Atlandi ookean]]is paikneb üks kuum täpp otse [[ookean]]i [[keskahelik]]ul, moodustades [[Tristan da Cunha saar]]e. Ka [[Island]]i saarelsaar onpaikneb kuuma täpi alakohal.
 
Kuuma täpi magma on enamasti [[basalt]]se koostisega ning tavaliselt ei põhjusta märkimisväärseid plahvatusi ega [[maavärin]]aid.
 
Kuuma täpi alad on näiteks:
*[[Hawaii saar]]
*[[Assoorid]]
*[[Yellowstone'i rahvuspark]]
 
Tavaliselt arvatakse, et kuumad magmavoolud saavad alguse väga sügavalt [[Maa välistuum]]a ja [[vahevöö]] piirilt. Sellele arvamusele pani aluse kuumade täppide [[teooria]] looja [[John Tuzo Wilson]]. Viimasel ajal on aga selles kahtlema hakatud. Vähemalt osadel juhtudel tundub, et kuuma täpi magma ei pärine nii sügavalt.
 
==Vaata ka==
*[[Suur magmaprovints]]
 
==Välislingid==
15 887

muudatust