Redaktsioon: 18. juuni 2015, kell 18:59 redigeeri Põnn (arutelu \| kaastöö) 913 muudatust Lisatud palju Vikipeedia siseseid viiteid. Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. juuni 2015, kell 22:32 redigeeri eemalda Põnn (arutelu \| kaastöö) 913 muudatust →‎Ajalugu: Lisatud viiteid, loodud alamjaotused. Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
26. rida: \|veebileht = http://www.arstideliit.ee }} '''Eesti Arstide Liit''' on [[mittetulundusühing]], mille eesmärgiks on [[arst]]ide ühendamine [[rahvas\|rahva]] [[tervis]]e kaitseks, [[tervishoiupoliitika]] kujundamiseks ja [[meditsiinikultuur]]i edendamiseks. Liit tegutseb ka [[ametiühing]]una, mille eesmärgiks on arstide töö- ja kutsealaste, majanduslike ja sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ning kaitsmine. Liidul on [[ametiühingute seadus]]est tulenev ametiühingu pädevus ja õigused<ref>EESTI ARSTIDE LIIDU PÕHIKIRI, Vastu võetud Eesti Arstide Liidu üldkogu poolt Pärnus, 28. novembril 2009. a.</ref>. == Ajalugu == Esimene teadaolev arstiselts Eestis oli [[19. sajand\|XIX sajandil]] Tartus tegutsenud Dorpater medizinische Gesellschaft (eesti k Tartu Arstiteaduslik Selts)<ref>[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=2730 Rahvusarhiivi kirje asutuse kodulehel (17.06.2015).]</ref>. Sinna kuulus mitmeid eestlastest arste, teiste hulgas ka [[Peeter Hellat]] (D.M. 1888) ja [[Henrik Koppel]] (D.M. 1891). Mõlemaid võib pidada ka eesti arstide organiseerumise pioneerideks.▼ === 19. sajand === Oluliseks eesti arstkonna kui terviku moodustumisel sai [[1910\|1910. aasta]], kui Tallinnas toimunud [[laulupidu]] tõi kohale palju eestisoost arste. Samal aastal koostati seltsi põhikiri, kuid mitme katse järel jäi see siiski [[poliitika\|poliitilistel]] põhjustel [[Eestimaa kubermanguvalitsus\|Eestimaa kubermanguvalitsuses]] registreerimata. Alles [[1912\|1912. aastal]] saadi luba seltsi asutamiskoosolekuks tingimusel, et selle nimi ei sisaldaks sõna “Eesti”. Nii asutatigi Tallinna raekojas [[Põhja-Balti Arstideselts]], mille esimeheks valiti Henrik Koppel. Põhja-Balti Arstideselts arendas viljakat teadustegevust ja andis välja ajakirja "Tervis". Selts, mida võib lugeda Eesti Arstiseltside Liidu vahetuks eelkäijaks, lõpetas oma tegevuse 29. juunil [[1919\|1919. aasta]]<nowiki/>l.▼ ▲Esimene teadaolev arstiselts Eestis oli [[19. sajand\|XIX sajandil]] Tartus tegutsenud Dorpater medizinische Gesellschaft (eesti k Tartu Arstiteaduslik Selts)<ref>[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=2730 Rahvusarhiivi kirje asutuse kodulehel (17.06.2015).]</ref>. Sinna kuulus mitmeid eestlastest arste, teiste hulgas ka [[Peeter Hellat]] (D.M. 1888)<ref>[http://www.valgark.ee/isik/index.php?id=839 Valgamaa koduloolise andmebaasi kirje Peeter Hellati kohta (19.06.2015)]</ref> ja [[Henrik Koppel]] (D.M. 1891). Mõlemaid võib pidada ka eesti arstide organiseerumise pioneerideks. Seltsi tegevus soikus [[Vene-Türgi sõda\|Vene-Türgi sõja ajal (1877–1878)]], tingituna paljude professorite ja arstide minekust sõtta<ref>[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=2730 Rahvusarhiivi fondi kirje Tartu Arstiteadusliku Seltsi kohta (19.06.2015)]</ref>. ▲Oluliseks eesti arstkonna kui terviku moodustumisel sai [[1910\|1910. aasta]], kui Tallinnas toimunud [[laulupidu]] tõi kohale palju [[Eestlased\|eestisoost]] arste. Samal aastal koostati seltsi põhikiri, kuid mitme katse järel jäi see siiski [[poliitika\|poliitilistel]] põhjustel [[Eestimaa kubermanguvalitsus\|Eestimaa kubermanguvalitsuses]] registreerimata. Alles [[1912\|1912. aastal]] saadi luba seltsi asutamiskoosolekuks tingimusel, et selle nimi ei sisaldaks sõna “Eesti”. Nii asutatigi Tallinna raekojas [[Põhja-Balti Arstideselts]], mille esimeheks valiti [[Henrik Koppel]]. Põhja-Balti Arstideselts arendas viljakat teadustegevust ja andis välja ajakirja "Tervis". Selts, mida võib lugeda Eesti Arstiseltside Liidu vahetuks eelkäijaks, lõpetas oma tegevuse 29. juunil [[1919\|1919. aasta]]<nowiki/>l. === 20. sajand === ==== Organiseerumine esimesele iseseisvusperioodil 1918....1940 ==== 13. mail 1918 asutati Tartus Henrik Koppeli algatusel Tartu Eesti Arstide Selts, mille esimeheks valiti [[Aleksander Paldrok\|prof. Aleksander Paldrock]]. 3. septembril 1919. aastal asutati Tallinna Eesti Arstide Selts<ref>[http://www.tallinnaarstid.ee/index.php?page=107& Tallinna Arstide Liidu ajalugu (18.06.2015)]</ref>. Järgnevatel aastatel asutati samalaadsed seltsid Pärnus (1920), Viljandis (1920), Narvas (1922), Läänemaal (1924) ja hiljem teistes kohtades. Samal ajal tegutsesid Tallinnas ja Tartus ka Saksa, Vene ja Juudi Arstide Selts. Tingituna aktiivsest piirkondlike seltside loomisest kinnitati Tallinnas 11.-12. septembril [[1920]]. aastal toimunud I arstide päevadel Eesti Arstideseltside Liidu (EASL) põhikiri. 28. veebruaril 1921 registreeriti EASLi põhikiri [[Rahukohus\|Haapsalu Rahukohtus]]. See daatum tähistab ka tänase Eesti Arstide Liidu kui EASLi järglase sünnipäeva. Eesti Arstideseltside Liidu esimehed olid aastail 1921-27 [[Juhan Luiga]], 1927–31 [[Mait Püümann]] (Püümets), 1931–36 [[Adalbert Lübek]], 1936–37 [[Voldemar Vadi]] ja 1937–40 [[Aadu Lüüs]]. EASLi seisukohad ja ettepanekud ei leidnud aga küllaldast toetust poliitikute ringkondades. Seepärast hakkas EASL juba [[1926\|1926. aastast]] ette valmistama projekti arstide ametliku kutseesinduse loomiseks. Selleks sai 1. juulil [[1935]] tööd alustanud [[Arstide Koda]], mis oli seadusliku staatusega kutsealane omavalitsus. Uude organisatsiooni pidid kuuluma kõik riigis praktiseerivad arstid. 1921–40 tegutses EASL arstide maakondlikke seltse ühendava organisatsioonina, osaledes noore riigi tervishoiu arendamises, kaitstes oma liikmete huve ja korraldades arstide erialaseid üritusi. EASL [[konverents\|aastakonverentsidel]], mis kandsid nime Eesti Arstidepäevad, käsitleti Eesti tervishoiu- ja meditsiiniprobleeme. EASL andis alates 1922. aastast välja ajakirja “Eesti Arst” ja talle kuulus 1924. a. avatud [[Eesti Tervishoiu Muuseum]]. Nõukogude okupatsioonivõimud tegid EASL tegutsemisele lõpu. [[ENSV Siseasjade Rahvakomissariaat\|Siseasjade ~~Rahvakomissari~~rahvakomissari]] otsusest 22. oktoobrist 1940, mille alusel Eesti Arstideseltside Liit likvideeriti ja tema ~~varad~~vara [[Riigistamine\|natsionaliseeriti]] võime lugeda: “... leidsin, et organisatsiooni tegevus võib kahjustada ühiselulise solidariteedi ja rahva ühtluse kujunemist...”. EALi likvideerimiskoosolek toimus selle viimase esimehe [[Aadu Lüüs\|prof. Aadu Lüüsi]] juhatusel Tartus 15. septembril 1940. Likvideeritud “ühiskonnaohtliku” arstide liidu funktsioonid jaotati mitme nõukoguliku organisatsiooni vahel: Tervishoiutöötajate ametiühing, ENSV Tervishoiuministeeriumis registreeritud arstide teaduslikud seltsid ja [[Eesti Arst\|“Eesti Arsti”]] asemele astunud “Nõukogude Eesti Tervishoid”. 1940. a. lõpetas oma tegevuse ka Arstide Koda. Saksa okupatsiooni ajal, aastail 1943–1944 tegutses [[Eesti Tervishoiukoda]]. 1945. aastal loodi Eesti NSV Tervishoiutöötajate Ametiühing. ==== Organiseerumine okupatsiooniperioodil ==== [[File:EAL1988-21.jpg\|thumb\|Eesti Arstiseltside Liidu (uue nimega Eesti Arstide Liidu) taastamine I arstide liidu üldkogul 11.06.1988. Ühisfoto üldkogul osalenutest. Üldkogu toimus [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla\|Mustame haigla]] suures auditooriumis.]] Okupatsioon lõpetas Eesti Arstideseltside Liidu tegevuse, sellega aga ei lakanud eesti arstide ühistegevus. 6. aprillil 1945. a. asutasid [[Emigratsioon\|emigreerunud]] arstid Eesti Arstide Seltsi Rootsis (EASR)<ref>[http://www.easr.se/eesti-arstide-selts-rootsis/ajalugu/ Eesti Arstide Selts Rootsis ajalugu (18.06.2015)]</ref>, mis tegutseb tänini ja on aastakümneid säilitanud EASL traditsioone. Seltsi kuulus 120 tohtrit, hiljem hakkas see arv kiiresti kasvama. EASR esimeheks valiti [[Johannes Riives\|prof. J. Riives]]. Kuigi Eesti Arstideseltside Liit oli ametlikult likvideeritud, tunnustas seltsi viimane esimees prof. ~~Ado~~Aadu Lüüs EASR-i kui EASL-i järglast, samuti olid EASR-i asutajaliikmed kuulunud ka Arstideseltside Liitu. EASR-i esmaseks ülesandeks sai eesti arstidele töötamisvõimaluste otsimine. Regulaarselt toimusid ka teaduslikud referaadiõhtud seltsi liikmetele. [[1965\|1965. a.]] sai EASR esimeheks [[Elmar Jakobson (arst)\|Elmar Jakobson]]. Seltsi tegevus aktiviseerus taas [[1969\|1969. a.]], mil valiti uus juhatus eesotsas [[Jaan Novek\|dr Jaan Novekiga]]. 1987. a. oli EASR-is 345 liiget. Seltsi kuulus ka üle 40 arsti, kes tegutsesid Euroopa teistes riikides. EASR-i juhatuse esimehena on töötanud ka dr. Einar Berggren ja dr. Ants Anderson. 1999. a. jaanuarist on juhatuse esimees dr. Argo Kõvamees. 2012 aastast aga dr Karl Väärt. Koostöö kolleegidega Eestis algas juba enne Eesti Arstide Liidu asutamist, ametlikud sidemed organisatsioonide vahel sõlmiti 1989. a. EAL tunnistas EASR-i õigusi Eesti Arstideseltside Liidu õigusjärglasena, kuid EASR leidis, et EAL loomisega kandub see õigusjärgsus üle Eestisse. ==== Laulva revolutsiooni ajastu ==== 1940. aastal likvideeritud EASL tegevuse taasalustamise idee tuli 16. mail [[1988\|1988. a]]. loodud Tartu Arstide Liidult<ref>[http://www.tartuarstid.ee/ajalugu/19-alguse-asi.html Tartu Arstide Liit ajalugu (18.06.2015)]</ref>. Loodav Eesti Arstide Liit pidi saama Eesti Arstiseltside Liidu [[Õigusliku järjepidevuse põhimõte\|õigusjärglaseks]]. Eesti Arstiseltside Liit uuendatud nimega Eesti Arstide Liit (EAL) taasasutati 1988. a. 11. juunil 1988. a. tuli Tallinnas kokku EAL esimene üldkogu<ref>[http://www.arstideliit.ee/wp-content/uploads/2014/11/1988_06_11_arstide_liit_esimene_%C3%BCldkogu.pdf Eesti Arstide Liidu esimese üldkogu protokoll 11.06.1988.]</ref>. Otsustati taasasutada Eesti Arstide Liit, kinnitati põhikiri, valiti volikogu ja eestseisus. Eesti Arstide Liidu esimeseks presidendiks valiti [[Laur Karu\|dr. Laur Karu]].

Eesti Arstide Liit: erinevus redaktsioonide vahel